REISIKIRI | Kuidas on kunagine tööstuslinn Tampere nii popiks saanud? Põhjusi on rohkem kui üks

Tampere on vaieldamatult Soome saunapealinn. Ja kui see on juba Soome saunapealinn, siis see on sama hästi kui kogu maailma saunapealinn.

Astun leiliruumist välja järve äärde. Suplejad pole kuhugi kadunud, ehkki on hakanud sadama kerget vihma, mis kalda ääres seisvad kuused sinkjasmustaks värvib. Kui vaatan ringi, näen ja kuulen hämaruses kogukaid keresid valjude plartsatustega hüppetornist vette maandumas, noori naisi sulistamas kalda lähedal, lapsi lavalt laintesse tormamas. Selles sombuses idüllis ei viita miski sellele, et olen tööpäeva õhtul poole Tallinna suuruses Tamperes.

Keegi saab grilli all söed põlema. Rauhaniemi Folk Spa pole mingi moodne hipsterikoht, kus baarist käsitööõlut ja bataadifriikaid osta saab. Nagu on südalinnas sama järve kaldal seisev Kuuma, kus ma eelmise õhtu veetsin – seal on vee peale isegi välibassein ehitatud, lamamistoolid ääres ja puha. Kui Rauhaniemi saun Tampere arvuka tööliskonna jaoks 1929. aastal avati, ei taibanud toonased saunaprojekteerijad mõelda nii, nagu praegused Tampere südalinnasaunade ehitajad, kes on projekteerinud katusebasseinid, DJ-puldi ja gastropubid. Toona tehti kaks riietusruumi, leiliruum ja vettehüppetorn. Saun ehitati elumajadest natuke eemale, et poleks hullu, kui maha põleb suure kütmise tõttu. Saunalised, näib mulle aga, ei jää südalinna moodsate saunade omadele alla, päris mitu räägivad omavahel inglise keelt ja näivad olevat siin lihtsalt saunareisil.