Liisa Pakosta: töölekandideerimisel ei tohi nõuda eesti keele oskust emakeelena

Väiklus võib avalduda ka diskrimineerimisena ja peletada meilt need inimesed, keda meil tegelikult ka vaja on. Kui mõni NATO liitlassõdur või temaga kaasas olev laps ikka vajab ingliskeelset juhatust, siis palun väga.

Eestis ei tohi inimesi kohelda halvemini asjade pärast, mida inimene endas ise muuta ei saa. Eesti põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi keele tõttu diskrimineerida. Praegune tuline vaidlus õpetajate keeleoskuse üle vajab seetõttu selgitamist, et kedagi kasvõi kogemata ei diskrimineeritaks ja et keegi ei tunnetaks ilmaasjata diskrimineerimist. Mures on nii seniste venekeelsete koolide õpetajad kui ka rahvusvaheliste õppekavade õpetajad. Segadust on palju. Küsimusi tekib näiteks sellestki, et miks „nad“ ei peaks lihtsalt keelt ära õppima?  

Alustame sellest, et Eestis elavad vabad inimesed. Riik tohib inimestele esitada nõudmisi ainult siis, kui selleks on hädatarvidus, ja siis ka ainult nii suurel määral, kui hädapäraselt tarvis. Kui nõudmise asemel on muu, inimesele vähem koormavam võimalus, siis tuleb kasutada seda lahendust.