JUHTKIRI | Eesti peab aitama Euroopa Liitu stagnatsioonist välja murda

Maikuu esimene päev 20 aastat tagasi ei erinenud ilma poolest palju tänasest – umbes 12 kraadi sooja ja kuiv. Euroopa poliitika kliimakaardil aga mängiti oluliselt ümber üle poole sajandi puhunud tuule suunad.

Ühe hüppega vormistati Euroopa Liidu ajaloo suurim laienemine, kui korraga ühines sellega kümme maad: seitse neist endisest Nõukogude blokist, lisaks Jugoslaaviast eraldunud Sloveenia ning Malta ja Küpros.

20 aastat hiljem pole kahtlustki, et Eesti langetas toona õige valiku. Kui Tiit Vähi valitsus 1995. aastal liitumistaotluse esitas, võis kõigest aasta varem Vene väed välja saanud vaene riik kohast ühenduses vaid unistada. Aga eesmärk sundis tegema reforme, et muutuda „euroopalikuks“.