1944. aastal, kui sõda veeres taas üle Eesti, kaasnesid sellega Punaarmee sõdurite vägivallateod.

„Esmalt kostis uksele vaikne koputus ning seejärel astusid Johannese ja tema abikaasa Ida-Marie õuduseks majja kolm punaarmeelast, kes küsisid viletsas eesti keeles juua. Vanaonu näitas näpuga pliidi kõrval olnud veenõule, kuid kohe oli selge, et venelasi ei toonud nende koju joogijanu,“ jutustab Ants Aaman.