Tartus liugles volbriõhtul Emajõele suur lodi, kes sai nimeks Huik. Laev on ainulaadne, kuna on maailmas teine peipsi lodi ning suurim Baltimaades peale teist ilmasõda ehitatud puulaev. Ta on 23 meetrit pikk, 9 meetri lai ning kaalub 60 tonni.
Uue lodja vettelaskmisel osalesid tuhanded inimesed, nende seas president Alar Karis ja linnapea Urmas Klaas.
Lodja nimekonkursile laekus üle 600 nimepakkumise, mille seast rahva ja nimekomisjoni ühisel peamurdmisel ning poetess Kristiina Ehini heakskiidul valiti välja Huik.
Nime pakkus Tartu abiturient Marie Kurs.
„Huik on üks kaunis eestikeelne sõna, mida kasutatakse tihti luulekeeles. See tähendab huiget, hõiget, hüüet… See sõna seostub looduse häältega ning huik kui hüüe on midagi väga võimast ning tähenduslikku. Seetõttu on selles sõnas palju väge ning elu. Just nagu lodjas,“ kirjeldab Kurs.
„Nii palju kui olen mõlema lodjaga kokku puutunud – nii nähes inimeste lakkamatut elevust, kui Jõmmu mööda sõidab, või tähistades uue lodja kõhus kellegi sünnipäeva – just väge ning elu need lodjad endaga toovad. Nimel Huik ning uuel suurel kahemastilisel lodjal on sarnasuseks ka ilu ja majesteetlikus. Huik pole otseselt ei nais- ega meessoost nimi ning see saab olla mõlemat.“
Huiku ehitatakse nüüd vee peal edasi, paigaldatakse kaks masti ja purjed. Loodetavasti saab Huik jaanipäeva paiku esimesed 120 reisijat pardale võtta.
Ja osaleda lipulaevana ka 29. juunil Vasknarvast algaval Sisevete Festivalil, mis jõuab Tartusse 6. juulil ja suundub siit edasi Võrtsule.
Tühjaks jäänud laevaehitussaalis aga etendub juuni alguses kultuuripealinna põhiprogrammi ühe tähtsündmusena Märt-Matis Lille mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“.
Vaata Silver Gutmanni fotogaleriid laeva vette jõudmisest!
