Kliimapoliitika ekspert: maavarade kaevandamine pole kaugeltki põlu all, vaid jätkub hoogsalt

PÄEVA FOOKUS | Selmet kopad maasse lüüa, tuleks vaadata, kuidas oma aeda pikas perspektiivis peame.

Seisame silmitsi suure väljakutsega: kuidas minna üle majandusmudelile, mis tagaks, et nii meil, tulevastel põlvedel kui ka teistel liikidel oleks ka edaspidi hea elada. Et oleks puhast vett ja mitmekesine toidulaud ning teised eluks vajalikud tingimused. Arusaadavalt on muutus ebamugav, ent seda on pikalt ette valmistatud ning julgustav on näha, et mitmed riigid ja ettevõtted on ka muutusi ellu viimas. See näitab, et arukas muutus on võimalik. Muudatused tekitavad paratamatult siiski ka vastuseisu ja ebakindlust.

Eesti on ühes teiste maailma riikidega andnud 2015. aastal Pariisi kliimaleppega liitudes lubaduse teha pingutusi kliimamuutuse leevendamiseks, sest vastasel juhul süvenevad näiteks põuaperioodid ja ekstreemsed ilmastikuolud veelgi. Selleks peab oma panuse kasvuhoonegaaside vähendamisse andma iga sektor, sh turba- ja põlevkivitööstus. Mõlema tegevuse mõjul tekib valdav osa Eesti CO2 heitest, mis panustab kogu planeedi kliima soojenemisse. Ühtlasi mõjutab maavarade kaevandamine meie vee- ja õhukvaliteeti ning hoogustab liigirikkuse vähenemist.