Siim Kiisler: pangaarvetel istub praegu suur hulk Eesti kapitali - selle saaks panna teenima, et julgeolekut tugevdada

Riigivõlakirjade müük laskemoona ostmise tarbeks on hea idee. Iseküsimus on aga, kas avalikkus ikka usaldab enam valitsust piisavalt, et nendesse investeerida.

Jätame praegu kõrvale küsimuse, kas meil on vaja laskemoona just 1,5 miljardi eest või hoopis näiteks kolme miljardi eest. Võtame aluseks, et laskemoona on vaja osta, kuid võlad on Eesti riigil kaela peal juba niikuinii. Kui keskendume riigi võlakirjadele kui rahastusskeemile, siis see on päris hea idee. Eriti meeldib mulle mõte riiklikest võlakirjadest, mida ei saa osta ainult suured institutsionaalsed investorid, vaid ka Eesti oma ettevõtted ja kodanikud. See võiks olla sõna kõige paremas tähenduses tõeline rahvavõlakiri.

Siin on ka asjalik näide ees – Jaapan. Sealsest majandusest rääkides ei saa tähelepanuta jätta nn kadunud kümnendit 1990. aastate algusest kuni nullindateni, mil majandus praktiliselt paigal seisis, riigivõlg aga muudkui paisus. Praegugi on Jaapan kõigist arenenud riikides suurimas võlas, see moodustas eelmisel aastal 263% sealsest sisemajanduse kogutoodangust.