Margot Roose: linn saab vaadata üle pakendipunktide asukohad

Juunis võime olla olukorras, kus hulk tublisid liigiti kogumise harjumusega inimesi unustavad või otsustavad mitte lisatasu eest kollast kotti ega pakendikonteinerit tellida.

Eestlaste tarbimine kasvab üsna ühes tempos ülejäänud maailmaga ja keskmiselt tekib meil aastas 160 kg pakendijäätmeid inimese kohta. Kahjuks läheb umbes kolmandik sellest segaolmejäätmete hulka ja sealt edasi prügimäele või põletusse. Uuringud näitavad, et pakendeid ei koguta liigiti, sest kodus või prügimajas pole selleks ruumi ja teekond lähimasse pakendipunkti on liiga pikk või ebamugav.

Maikuu esimestel päevadel lahvatanud „kollase koti“ probleem tõi hästi välja segaduse Eesti jäätmevaldkonnas. Siiamaani on veidi üle 4000 Tallinna perekonna ja hulk inimesi teistest Eesti piirkondadest saanud pakendijäätmed kollase kotiga tasuta ära anda. Nüüdsest tuleb ühe koti äraviimise eest 2 eurot maksma hakata või kolida üle pakendikonteineri teenusele.