Jaanus Nurmoja: Sibula-Sanja jääb Aljošaks kuubis, seda ei muuda miski omaks ja vanalinna sobivaks

PÄEVA FOOKUS | EAÕK teeks õigesti, kui ütleks sellest „katedraalist“ praeguses asukohas juba eos lahti ning deklareeriks avalikult, et arvestades selle rajamise asjaolusid ja sobimatust vanalinna konteksti ei ole neil vastuväiteid selle eemaldamisele Toompealt riigile või linnale sobival ja jõukohasel viisil.

Sibula-Sanja kui venestamispoliitika sünnitis ei ole eales saanud ega saa ühegi valemiga ilusaks, omaks ja vanalinna kohaseks ega suuda omandada mingit vastuvõetavat tähendust. Vaheta sisu ja omanikku kuidas tahes, ikka on see üks vaenulik võõrkeha nii „kilukarbil“ kui ka Lossi platsil, esindamas Venemaad – nii tervete rahvaste küüditamisi möödunud sajanditel kui ka praegust vägivalda Ukrainat vastu.

Venemaa istutas Sibula-Sanja oma teenimatule aukohale „tugevama õigusega“ ja üksnes selleks, et Vene ülemvõim paistaks maale ja merele. Usklike vaga sooviga oli siin sama palju pistmist kui sibultornidel keskaegse hansalinnaga.

EAÕK teeks õigesti, kui ütleks sellest „katedraalist“ praeguses asukohas juba eos lahti ning deklareeriks avalikult, et arvestades selle rajamise asjaolusid ja sobimatust vanalinna konteksti ei ole neil vastuväiteid selle eemaldamisele Toompealt riigile või linnale sobival ja jõukohasel viisil.