Tänavakunsti seostatakse tihtipeale suurlinnadega, näiteks New Yorgi, Londoni või Berliiniga. See näitus tutvustab aga tänavakunstiskeenet Tartus, väikeses puust linnas Emajõe kaldal, mida kutsutakse hellitavalt Eesti tänavakunsti pealinnaks. Tartut tuntakse kui heade mõtete linna. Tõepoolest! Me usume, et avalik ruum kuulub kõigile ja meie kohus on selle eest hoolitseda. Me usume, et tänavakunsti eesmärk on avalikku ruumi rikastada, mitte rikkuda. Samas näeme huumorit olukorras, kus politseile tänaval joonistamisega vahele jäädakse ja üritatakse selgitada, kuidas seinad „minuga räägivad ja lausa paluvad värvi“. Räägime lugu väikelinna Robin Hoodidest, kes rikuvad seadust, et tuua kunst tänavatele ja muuta meie linnaruum tähendusrikkamaks ning isikupärasemaks.

Suurem osa näituse teostest on kohapõhised ehk igas näitusepaigas erinevad. Tartu tänavakunstnikud loovad Krulli kvartalis toimuva näituse jaoks mitmeid uusi kohapõhiseid teoseid. Näitus ei toimu mitte klassikalisel galeriipinnal, vaid pikalt kasutuseta olnud valvurihoones, kus värv koorub ja aeg on seisma jäänud ning kus leidub mitmeid põnevaid soppe ja nurgataguseid.

Näitusel osalevad Edward von Lõngus, KAIRO, Stina Leek, GUTFACE ja teised Tartu tänavakunstnikud. Kuraatorid on Kadri Lind ja Sirla.

KAIRO on iseõppinud kunstnik, kes alustas maalimisega 2009. aastal. Ta eelistab kasutada enda kohta väljendit naivistlik kunstnik, kuna see kirjeldab hästi tema värvikasutust ning tööde detailsust, mis ei lähtu sageli realistlikust anatoomiast ega ruumikäsitlusest. Kairot tuntakse hästi tema elektrikappidele tehtud maalingute järgi tema kodukandis Supilinnas, ent ka mujal Tartus. Mõned aastad tagasi võis teda kohata tänavatel maalimas ka lapsekäruga.

GUTFACE on lowbrow kunstnik, keda võib kohata nii silla all joonistamas, stuudios puulõikeid tegemas või autoga ringi kruiisimas pagas värvipotsikuid täis. Tema töödes lõimuvad nii tema loomulik uudishimu ja isiklikud kogemused kui ka lustakad ja jõulised vormid ning värvid. Portugalis avati sel kevadel GUTFACE-il isikunäitus.

Stina Leek on paljusid noori kunstnikke hõlmava Ajuokse kunstirühmituse looja ning underground kunstikogunemiste jõustaja Eestis. Ta tööd on tihtilugu äratuntavad paksu ja veidra graafilise joone ning lopsakate silmamunade poolest. Stina liigitaks oma tööd lowbrow kunsti alla. Tänavakunst on tema jaoks iga introverdi unistus - võimalus suhelda inimestega ilma otsese näost-näkku kontaktita. Tänavakunst on kui suhtlus teiste tänavakunstnikega, ümbritseva ruumiga ja ruumis liikuvate inimestega.

Edward von Lõngus on kahtluseta kõige tuntum Eesti tänavakunstnik. Lõngusele meeldib mängida kultuuriliste koodidega, ta teosed on sageli päevakajalised. Mõni aeg tagasi üllatas ta publikut sellega, et sai nn illegaalse kunstnikuna riigi toetust, et EV100 raames Euroopas kaks aastat ringi tuuritada ja joonistada.

Näitusel osalevad ka teised Tartu tänavakunstnikud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena