Jaak Nigul: kliimaministeerium on läinud ilma keskkonnaseadustikku muutmata ühiskondliku ja eraomandi kallale

Rohepöörde vundament on riigivalitsemise reform, et me ei kulutaks nii palju loodusressursse vaid tahtmistele, mis pole vajadused.

Kas tõesti on ametnikud, aktivistid ja poliitikud kõiges kõige targemad - nii ühiskonna, keskkonna kui ka majanduse teemadel? Miks muidu on loodava kliimaseaduse töörühmade koosseisud sellised, et ametkondade, aktivistide, ülikoolide ja erakondade esindajad on enamuses. Ja valitsusele nõu andva kliimanõukogu koosseisus pole minu hinnangul traditsioonilise tööstuse esindajaid! Kaasatud on „kõik“, kuid teksti kirjutavad kokku ametnikud ja aktivistid. Teiste roll on hiljem rohepöörde arve kinni maksta.

Aktivistidest on mitmed ka ministeeriumis palgal. On loogiline, et ornitoloog või ökoloog annab ministrile nõu linnustiku teemal, kuid miks annab sama isik nõu ka energeetika või majanduse teemadel? Pole kuulnud, et mõni tõsisem ettevõtja oleks palgatud majandusministrile või rahandusministrile nõunikuks. Võimalik huvide konflikt? Aga kas varem süsinikuäris osalenud kliimaministeeriumi ametnikul või ministri nõunikuks saanud ELFi esindajal ei pruugi olla huvide konflikti, sest tema sissetulek on olnud otseses sõltuvuses „kliima päästmisele“ eraldatud rahasummadest?