Oudekki Loone: sõjas osalemist ei saa otsustada valitsus kinniste uste taga, seda peab tegema parlament koos avaliku aruteluga

PÄEVA FOOKUS | On päevselge, et kui Euroopa või NATO riigid peaksid reaalselt jõudma oma sõdurite Ukrainasse saatmiseni, siis tähendab see nii sõja eskaleerimist kui ka kõigi nende ühiskondade sisemist pingestamist, kus elab oluline osa vene rahvusest inimesi.

Härra kaitseminister Pevkuri ja presidendi kaitsenõuniku Madis Rolli väljaütlemised erinesid tegelikult ainult ühe rõhuasetuse osas. Mõlemad kõnelesid sellest, et Ukraina toetamises ei välistata ühtegi meetodit, sealhulgas ka võimalust saata sinna meie kaitseväelasi. Viimase sidus härra Pevkur „üldise aruteluga“ Prantsusmaa presidendi Macroni ettepaneku osas, Roll aga kirjeldab neid arutelusid sõnaga „tõsiselt“, vähemalt Breaking Defense kinnitusel.

Kui siia lisada veel riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni väljaütlemine samas artiklis Breaking Defense’ile, et Euroopa riikidel oleks aeg kokku panema hakata Ukraina paremaks abistamiseks (välistamata ka võitlusüksusi) „agarate koalitsiooni“, siis ütleb loogiline meel, et Eesti kaitse- ja välispoliitika otsustajate seas päriselt arutatakse võimalust saata Eesti kaitseväelasi Ukrainasse sõdima. Kui uskuda Pevkurit, siis „praegu“ neid saata ei plaanita, kuid olud võivad alati muutuda. Teoreetiselt isegi homme või siis pärast USA presidendivalimisi.