„Tume olend tiris mind endaga sügavikku. Ma sain aru, et ma olen surnud.“ Ukraina sõdur elas üle kolm kliinilist surma

„Mul oli hirmus, kui teadsin, et olen surnud ja ei näe oma kalleid inimesi enam mitte kunagi,“ räägib LP-le kolm kliinilist surma üle elanud Ukraina sõdur Juri Kravtšuk.

false

Enne sõda töötas Pavlohradis elav Juri Kravtšuk kaevanduses vedurijuhina. Kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, siis jättis ta oma maa-aluse töö sinnapaika ning astus sõjaväkke, kus temast sai suurtükiväelane kutsungiga Tihhi (ee vaikne). Ta oli esimeste Ukraina sõjaväelaste hulgas, kes hakkas kasutama ameeriklaste kuulsaid M777 haubitsaid. Nendest said ühed esimesed lahinguväljal olulist rolli mänginud raskerelvad, mille lääs Ukrainale saatis. „Mis mulle sellest sõjast eredamalt meelde jäi? Ikka see, kui esimest korda lahingusse läksime ja anti korraldus „333“ (see numbrikombinatsioon asendab Vene ja Ukraina armeedes käsklust „Tuld!“ – toim) ning kogu patarei andis selle peale kogupaugu. No ja loomulikult see, kuidas sa sõjaväljal oma kaaslastega iga viimast leivapalukest jagad. Või see, kui oled pärast pikka lahingut omadega nii läbi, et jaksad veel vaevu jalgu tõsta, ning saad pärast seda veidikegi puhata,“ meenutab ta.

Juri elu ja sõjatee võttis traagilise pöörde 5. juulil 2022, kui ta Hersoni juures võideldes miinile astus. Õnnetuseks sattus ta venelaste miinile PMN, mida tuntakse ka Musta Lesena. Must Lesk on kurikuulus selle pärast, et rebib otsast terve jala ja sageli lõppeb haavata saamine surmaga. Ka Juri sai plahvatuses rängalt vigastada: miin rebis tal põlvest kõrgemalt ära mõlemad jalad, murdus ka vasak käeluu ning kogu keha sai põletushaavu. „Mäletan sellest iga hetke. Kui mu jalad läksid, siis ei tundnud ma valušoki tõttu kohe peaaegu mitte midagi. Mu kaaslased päästsid mu. Nad ei kaotanud pead, panid žgutid peale. Kui poleks olnud poisse, siis oleksin kohapeal verest tühjaks jooksnud. Kogu selle aja olin teadvusel, üritasin isegi nalja visata. Pärast seda mind evakueeriti ning viidi Krõvõi Rihi haiglasse ja seal tegid nad minuga kõik vajalikud toimingud. Pärast saadeti mind ravile Lvivi,“ räägib ta.