Vandeadvokaat: Eesti-Vene õigusabilepingu ülesütlemine muudab Vene kohtuotsuste tunnustamisest keeldumise edaspidi lihtsamaks

Õigusabilepingu ülesütlemise tagajärjel saab Venemaast alates 2025. aasta märtsi keskpaigast selline kolmas riik, kellel puudub Eestiga õigussuhteid tsiviilasjades reguleeriv rahvusvaheline leping.

Käesoleva aasta 20. märtsil riigikogus vastu võetud seadusega denonsseeriti ehk öeldi üles Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping).

Seaduse seletuskirjas on välja toodud, et õigusabilepingu eelduseks on vastastikune usaldus teineteise õigussüsteemide vastu. Usaldus Venemaa õigussüsteemi vastu Eestil puudub, seega tuleb esimesel võimalusel lõpetada õigusabileping. Õigusabilepingu lõpetamise otseseks ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ning jätkuv sõjaline agressioon. Õigusabilepingu lõpetamisega annab Eesti Venemaale sellega sõnumi, et senisel moel agressorriigiga õigusabialast koostööd ei saa jätkata ning Venemaaga suhtlus hakkab edaspidi toimuma üldistel alustel.