POLIITKOLUMNIST | Reili Rand: Eestis on varade jaotus ebavõrdne - kümne protsendi inimeste käes on pea 60% Eesti kogurikkusest

Viie rikkaima asemel kahe ebavõrdseima riigi hulgas.

„Vaevalt tuleneb rahva heaolu rahvusliku tulu mõõtmisest,“ ütles tänase Ukraina territooriumil sündinud USA statistik ja majandusteadlane, Nobeli majanduspreemia laureaat Simon Kuznets 1934. aastal USA Kongressile esinedes. Majanduskasvu mõistetakse tihtipeale kui majanduse kõige olulisemat näitajat. Majanduskasv on oluline tingimus sissetulekute kasvuks ja majanduslike võimaluste loomiseks, kuid on oluline, et selle kaudu paraneks kõigi ühiskonnaliikmete heaolu.

Ajal, mil meie põhjanaaber Soome tunnistati seitsmendat aastat järjest maailma õnnelikumaks riigiks, on Eesti märtsis avaldatud maailma õnnearuande ülevaates 34. kohal (aasta varem 31sel). Kuu alguses avaldatud riigikantselei tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring tõi välja, et Eesti inimeste majanduslik olukord on stabiliseerunud, kuid vaimne pinge on jätkuvalt kõrge. Selleks, et õnnetabelis kerkida, peab enamiku Eesti inimeste mure igakuise palgaga toimetuleku pärast kaduma.