Andrus Kaarelson: me peame vältima Valuutafondist rahalise abi küsimist - see oleks ühiskonnale liiga valus

PÄEVA FOOKUS | Riigieelarve kulude ülikiire kasvu põhjuseks on viimasel kolmel aastal lõtv eelarvepoliitika, mille kujundamisel on oma panuse andnud kõik tänased parlamendierakonnad.

Kui heita pilk riigieelarve paisumisele aastatel 2022–2024, avaneb drastiline pilt, kus kulud on nagu pärmi peal paisunud pea kolmandiku (4,1 miljardi euro) võrra. Selline kulueelarve kasv ületab kaugelt viimase kolme aasta Eesti inflatsiooninäitajat. Samas riik kui suurima ostujõuga hankija peab suutma kulude kasvu hoida selgelt inflatsioonist madalamal.

Nii kiire kulude kasvu põhjuseks saab seega olla ainult ükskõikne eelarvepoliitika. Piisanuks valitsusel vaid riigieelarve kulud külmutada eelmise aasta tasemele (16,8 miljardit eurot), oleks saavutatud riigiieelarve tasakaal jooksevkuludes juba sellel aastal. See tähendab, et kärped, eriti see esimene 175 miljonit, mille üle praegu vaieldakse, on hõlpsasti tehtav. Just 2024. aasta riigieelarve koostamisel suurendas valitsus riigi selle aasta kulu ja investeeringute eelarvet pea miljardi euro võrra - tõstes selle 18,5 miljardi euro peale ilma tuluridade katteta taolise püstloodis tõusu tarbeks.