Näituse üks kuraatoritest, Kadri Lind, pani kokku nimekirja lugudest (kuulata saab ka siit), mida on mõnus kuulata Maajaama poole vurades. Näitusele sarnaselt on valik tehnoloogiline, pigem elektroonilise muusika poole kaldu, kuid vahele on nopitud ka mõned lood, mis tuletavad meelde sumedaid suveõhtuid ja kunstnike residentuurilaagreid Maajaamas, kus päev lõpetati ühise õhtusöögiga värskes õhus.

Inner River „Floe Flow“ (2018)

Inner Flow ehk Hollandi elektrooniline muusik Olaf Stuut, lõi varjunime, et anda välja tantsumuusika kõrvale ka pisut eksperimentaalsemat muusikat. Album läbib mõttelise teekonna jääst kuni selle lahustumiseni.

Bardino „Ressonância“ (2024)

Porto kollektiivi viimane album „Mem​ó​ria da Pedra M​ã​e“, mida võiks tõlkida kui „Emakivi mälestus“, on inspireeritud Põhja-Portugalile omasest looduslikust fenomenist, kus suured kivid „sünnitavad“ väiksemaid kivikesi.

(allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)

Photay „Screens“ (2017)

Photay esimene täispikk album „Onism“ on nime saanud John Koenigi leiutatud mõiste järgi, mis tähendab frustratsiooni arusaamisest, et oleme kinni kehas, mis saab antud ajahetkes olla vaid ühes kohas korraga.

Tour-Mouborg, Ismal Ndir „Opening Theme“ (2024)

Belgia produtsent Tour-Mouberg on praegu kuulsust kogunud kui Pariisi underground skeene üks parimaid leide.

John Tejada „Penumbra“(2015)

Klassikaliste muusikute perre sündinud Tejada kolis 1982. aastal vanematega Viinist LA-sse ning tutvus hip-hopiga. Klaver vahetati DJ-tehnika vastu.

Interstellar Funk „Prototype“ (2016)

Interstellar Funk ehk Olf van Elden on üles kasvanud keset Amsterdami klubiskeenet ja on DJ-na tegev nii Dekmanteli kui ka de Schooli ridades.

Romare - Pot of Gold (2022)

Romare lemmikhobiks on heategevuspoodides või kirbuturgudel juhuslike vinüülide soetamine ja nende kasutamine oma lugudes sämplitena. On ka oma artistinime saanud kollaažikunstnik Romare Beardeni järgi.

Autechre - Eutow (1995)

Lugesin arvustust, kus mainiti, et „Eutow“ kõlab nagu tantsupidu selgrootutele samas kui sama albumi „Gnit“ on lugu, mis võiks sajajalgsetele peale minna.

Sau Poler - Gone (2016)

Meenutab Neu!-d ja valgeid suveõhtuid.

Derya Yıldırım & Grup Şimşek - Bal (2022)

Kirev bänd, mille liikmed on Türgist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Anatoolia folk kohtub Türgi roki, psühhedeelia ja džässiga. Tutti frutti!

Leon Vynehall - Midnight on Rainbow Road (2016)

Lugu, mis on loodud kesköisteks pikkadeks autosõitudeks. Ilmus Gerd Jansoni kogumikus „Musik for Autobahns“.