JUHTKIRI | Venemaa laiamisele Narva jõel peab vastama

Kui Vene piirivalvurid eile Narva jõelt sinna Eesti paigutatud poid ära võtsid, võisid nad enda loogika järgi toimida täiesti mõistuspäraselt.

Eesti suurima vooluhulgaga jõe säng muutub looduslike erosiooniprotsesside tulemusena, sestap tuleks ka piiri tähistav jõe keskkoht sisuliselt igal aastal kokku leppida. Praegu kehtivat kokkulepet pole.

Nagu politsei- ja piirivalveamet oma koduleheküljel kirjutab, hakkasid nemad poisid ehk sisuliselt piirimärke veeskama 2022. aasta kokkuleppe alusel, kuid Venemaa vaidlustab umbes poolte poide asukoha. Ka Eesti 13. mail vette lastud poidest võtsid Vene piirivalvurid välja ligi pooled. Sellega saatsid nad signaali, et peavad mingit osa Eesti markeeritud jõest enda territooriumiks.