Triin Toomesaar toidupangast: kui vabaühendus kogub reserve, on see ainult hea - investeeringuid tuleks kärpida äärmise ettevaatusega

Ei ole ju kellelegi kasulik, kui headel aegadel hüppab vabaühendus pükstest välja ja üle oma varjugi, et kontol olev raha kalendriaasta lõpuks iga hinna eest ära kasutada, aga halbadel aegadel on siis sunnitud oma tegevust vähendama – või selle lausa lõpetama.

Kuigi praktikas on finantstarkust meie ümber ikka veel pigem liiga vähe kui liiga palju, mõtlevad vähemasti eraelus inimesed üha sagedamini kõiksugu kriisideks valmisolekule. Nii on viimaste aastate argikõnepruuki ilmunud mõisted nagu finantsvabadus ja meelerahufond. Räägitakse ja isegi pingutatakse selle nimel, et kontol võiks olla – sõltuvalt eelistustest ja elustiilist – kuue kuni kaheteistkümne kuu jagu raha, mida kasutada näiteks tööst ilma jäämise, pesumasina katki minemise või muude ootamatuste korral.

Tundub lihtsasti mõistetav, lausa vastuvaidlematult mõistlik strateegia.

Toidupankade võrgustikku koordineerivat SA Eesti-Hollandi Heategevusfondi tabanud kriitikanooltest üks puudutab just kontole kogunenud liigset raha: et kogutud annetusi ja toetusi ei ole täies mahus ja koheselt rakendatud. Et tulem sihtasutuse majandusaasta aruannete põhjal on liiga suur ja piirkondades tegutsevatele ühingutele ainult näpuotsaga raha anda pole justkui põhjust.