Jens Jaanimägi: Eesti noored on ühed maailma teadlikumad kodanikud. Neil peaks europarlamendi valimistel valimisõigus olema

PÄEVA FOOKUS | Kui vaid kahe täiendava aastakäigu noored saaksid aktiivselt valimistest osa võtta, on sellel potentsiaali teatud erakonna valimistulemust olulisel määral mõjutada ning noortemeelseid jõude üle künnise aidata või noortevaenulikke poliitikaid teostavaid jõude sellest alla jätta.

Eestis kannab 16-aastane noor kriminaalvastutust. Selles vanuses noorel võimalik teha aborti, abielluda, oma haridustee jätkamise üle otsustada ja osaleda ka kohaliku omavalitsuse valimistel. Aga selsamal noorel, kel on õigus teha otsuseid oma tervise, hariduse ja elu üle, puudub üks demokraatliku ühiskonna kesksemaid õiguseid: valimisõigus – seda nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi tasemel. Teisisõnu: noorel on vastutused ja kohustused. Jääb küsida vaid, kus on õigused?

Riigikogu valimistel on valimisõiguslik Eesti kodanik, kes on vähemalt 18-aastane, kandideerida aga saab vähemalt 21-aastane kodanik. Kohaliku omavalitsuste valimistel seevastu saab valida noor juba 16. eluaastast ja kandideerida 18. eluaastast. See vastuolu pole vaid ebaõiglane, vaid ka põhjendamatu, nõuab põhiseaduse muutmist, mis teadagi pole kuigi lihtne.