„Sõjas on valus ja kurb, aga nutmiseks pole aega.“ Ukraina naissõdur räägib, kuidas elavad naised rindel

„Keegi meestest ei nurise, et „eit“ kamandab neid!“ ütleb Ukraina õhutõrjeüksust juhtiv Viktoria.

Ukraina armees on umbes 60 000 naist. Suurem osa neist on toetavates rollides, kuid 13 000 võitleb lahinguväeosades. Viktoria on 25-aastane ja nendest aastatest viimased seitse on möödunud Vene okupantide vastu võideldes. Nõukogudeaegne õhutõrjekahur S-60, mille seitsmeliikmelist meeskonda ta praegu käsutab, on temast endast peaaegu kolm korda vanem. Ta ei soovi, et tema perekonnanime teataks ja seetõttu kutsuvad teised teda põhiliselt Runaks. Selle hüüdnime on ta saanud oma rohkete tätoveeringute tõttu, mille seas on ka erinevad ruunid. „Minu lemmikruun on Tiwaz – see on sõdalase ruun ja selle sümbol, kes võitleb õigluse eest ning jääb lõpuks võitjaks. Kannan seda ka oma embleemil,“ selgitab ta.

Täpselt sama kaua, kui Viktoria on sõjaväes teeninud, on tema kõrval olnud ustav kaaslane rotveiler Sean, kes elab koos temaga kaevikutes. Kui koer näeb, et tema perenaine suundub ülesannet täitma, siis läheb ta temaga kohe kaasa. Viktoria ja Sean on lahinguks alati valmis.