Lauri Laats: negatiivse lisaeelarve eelnõu toob ridamisi halbu uudiseid

PÄEVA FOOKUS | Negatiivse lisaeelarve asemel vajame pangamaksu.

Täna avalikustatud riigi negatiivse lisaeelarve eelnõu toob ridamisi halbu uudiseid, nagu selle nimigi ütleb. Rahul võib olla sellega, et avaliku sektori tegevuskulusid hakatakse lõpuks ometi koomale tõmbama, kuid kahjuks surub see lisaeelarve tervikuna meie majanduse veelgi sügavamasse seisakusse. Negatiivse lisaeelarve asemel peaks parlament arutama hoopis ajutise solidaarsusmaksu kehtestamist Eestis tegutsevatele pankadele.

Kiire analüüsi järel negatiivse lisaeelarve eelnõule võib välja tuua kolm halba uudist ja kaks alternatiivset lahendust. Esimene halb uudis on seotud dividendidega, millega riigikassat täidetakse. Nii võetakse Riigimetsa Majandamise Keskusest täiendavat dividendi 49,5 miljonit eurot ning Eleringist 18,5 miljonit. Mõistagi peab riigimets teenima rahva ja riigi huve, kuid ometi tekib sellist dividendimakset vaadates kõhe tunne, et valitsuse lubadus panna piir metsade tagavara langusele on sama usaldusväärne kui lubadus pensioneid mitte tulumaksustada. Värskelt ilmunud statistilise metsainventuuri andmed näitavad, et 2022. aasta raiemaht oli Eesti viimaste aastate suurim ning dividendisurve võib üsna lihtsasti viia tõsiasjani, et riigimetsas laastud muudkui lendavad.