JUHTKIRI | Euroopale meeldimise, mitte Eestile vajalik eelarve

Kes kannatab, see kaua elab. Viimaks tuli valitsuselt veel enne riigikogu suvepuhkust esimene tõsiselt võetav plaan, kuidas riigi rahandust veidigi korda nügida. Võinuks juba algatuseks püüda märksa enam.

Parlamendile saadetud negatiivne lisaeelarve peaks parandama kulude ja tulude suhet 183 miljoni euro võrra. Kui ootused vastavad tegelikkusele, annab see täpselt nii palju, et Eesti rahandus mahuks meie enda osalusel kokku lepitud nn Maastrichti kriteeriumi 3% defitsiidi piiresse. Teisisõnu on riigi rahandus ikka veel kreenis.

Seejuures ei tugine eelarveseisundi parandamine mitte ainult kärbetele, vaid ka loodetavate tulude kasvatamisele. Kärpekohti suudeti pikalt heideldes leida kõigest 115 miljoni euro eest. 68 miljoni euro eest peaks kuskilt tulema lisatulu. Olgu selleks siis täiendavad dividendid meie metsalt ehk RMK-st või Eleringist. Samuti oodatakse suuremat maksulaekumist.