Ei ole valdkonda, mis mõjutaks Euroopa Liidu majandust rohkem kui kliimapoliitika.
Süsinikukvootidel on olnud juba tänaseks väga tugevalt ümberkujundav mõju Eesti energeetikasüsteemile. Kuna Kliimaseadus on täna väljatöötamisel, siis tulevikus omab kliimapoliitika veelgi suuremat mõju Eesti majandusele. Paraku tuleb kliimapoliitika kohta tehtud mõjuanalüüsidelt vastukäivaid signaale - ühed ütlevad, et rakendatavad meetmed on EL majandusele väga kurnavad, teised jällegi väidavad, et kliimapoliitika meetmed on väga kõrge tasuvusega. Kus asub tõde ja miks mõjuanalüüside tulemused ei ühti?