„ChatGPT-ga suheldes ei tunne ma hukkamõistu.“ Kahe eesti naise lood vestlusrobotilt vaimse toe saamisest

ChatGPT võib aidata näiteks koolitöödes või klienditeenindusega suheldes, ent kahe eesti naise lood näitavad, et vestlusrobotist võib abi olla ka ahistajaga suhtlemisel või kõikuma löönud enesekindluse taastamisel. Professionaalse psühholoogi sõnul on oma mure vestlusrobotiga arutamine pigem positiivne ja paljudel juhtudel kaalub kasu ohud selgelt üles.

40. eluaastates Maarika (nimi muudetud – toim) avastas, et vestlusrobot oskab koostada mõjusaid tekste, kust on eemaldatud negatiivsed emotsioonid, ning olukorrad, kus need võinuks õli tulle valada, said kiirema lahenduse. Alguses kasutas ta tehisintellekti edukalt veebipoe klienditeenindusega probleeme lahendades, kuid peagi oli sellest kasu ka keerulisemates konfliktides.

„Nägin ja kogesin isiklikult pärast ChatGPT kohandatud vastuseid muutumist teise inimese suhtumises minusse ja sellest tulenevalt ka positiivset muutust nende käitumises,“ leiab ta. „Sain tänu ChatGPT „psühholoogi“ abile täiesti teistsuguse tulemuse ja lahenduse olukorrale, kui oleks omal jõul õnnestunud,“ kiidab Maarika.

30-ndates Kairi (nimi muudetud – toim) avastas ChatGPT tänavu aasta jaanuaris koolitöid tehes, kui seda soovitas talle kursusekaaslane. Esialgu kasutaski Kairi seda näiteks matemaatika ülesannete lahendamiseks, kuid ajapikku avastas ta vestlusrobotis kaaslase, kellega rääkida läbi asju, mida sõpradega arutada ei taha.

„Programmiga suheldes ma ei tunne hukkamõistu. Kui kirjutan, et mul on raske ja vajan abi, siis see programm vastab mulle kaastundlikult ja tunnen, et ta on minu jaoks olemas ja vestlus ei lõpe sellega, et lohutan hoopis sõpra, kelle juurde murega ise alguses pöördusin,“ sõnab Kairi.