Tänase kultuuribiidi muusika valis eesti-iiri folkansambel Cú, kes on teinud lavastusele muusikalise kujunduse. Bänd on koos tegutsenud viis aastat. Alustati Viru Folgil tänavamuusikutena, täna antakse kontserte nii Eestis kui ka Iirimaal. Hiljaaegu anti välja ka esimene album „Voolamine“. Mängitakse omaloomingulist põhjamaist folkmuusikat, milles kasutatakse nii eesti kui ka iiri elemente. Muusikat valisid Rasmus Mikfeldt (bassviiul), Brian F Devaney (hangtrumm/raamtrumm) ja Jaan Eerik Priks (harf/muusikaprodutsent).

Oma muusikavaliku kohta ütlevad nad nii (kuulata saab ka siit):

Ig Noir, „Father Don’t Say a Word“

Mõned inimesed on selle maailma jaoks liiga head. Ig Noiri postuumselt välja tulnud album sisaldab kõige kurvemaid lööklaule ilmas. Meie asi on märgata mustaks võõbatud seintel heledalt säravaid laike.

Explosions In The Sky, „The Birth and Death of the Day (Jesu Mix)“

Explosions In The Skyd peetakse tihti kurvameelse või isegi sünge muusika loojaks. Selles näilises kurbuses peitub aga kaunis igatsus kõige järele, mida enam ei ole või mis ei ole veel saabunud, ja sügav kaastunne kõigi vastu. „Lahkumises“ lahtirulluv tragöödia kätkeb endas sarnase laetusega kaotusvalu ja lootust.

(allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)

Global Communication, „12 18“

Elamine tähendab olla pidevas muutumises. Olen alati oodanud kevade elujaatavat tasast kulgemist, selles peituvat võimalust uuele algusele. Kui sul on aega kuulata, siis Global Communicationi lood kutsuvad esile meditatsiooni, palve või rännaku – midagi sellist, mis haarab sind ainult siis, kui sa ise talle andud.

Matthew Halsall, „Water Street“

Selles loos on selline korduv gruuv, millega saab transsi minna, ja tuulepilli loodud vabadus, mis lennutab linnuna taevasse. Olen suur Matthew ja tema plaadifirma Gondwana Records fänn. Väga inspireeriv!

Nick Mulvey, „Cucurucu“

Kohtusin Nickiga esimest korda, kui ta mängis koos ansambliga „Portico Quartet“ minu kodulinnas. Veetsime koos aega ja mul oli esimene võimalus kohtuda/puudutada ja mängida PanArti valmistatud Hang’i instrumenti. Sealt edasi hankisin ühe neist instrumentidest ja asutasin seejärel koos Jaan Eerik Priksiga bändi Cú. See lugu kasutab luulet ja Nicki enda loodud laulusõnu. Armastan sellist segu ja kitarr on minu esimene instrument/armastus!

Lankum, „Go Dig My Grave“

Lankum esindab iiri traditsioonilist muusikat täiesti omal moel, lähtudes sügavalt iseenda sisekaemusest. Kirjutades muusikat lavastusele „Lahkumine“, oli Lankumi energia ja tumedad sügavad toonid inspiratsiooniks süngele Nordicu ja Celticu fusion’ile, mis on viimasel aastal tulnud ka Cú lugudesse. Meie hiljutine lugu „Tu Le Cú“ kannab seda atmosfäärilist, süngemat ja tummisemat tonaalsust, mis elab teatri ja kino heliradade maailmas.

Ólafur Arnalds, Bonobo, „Loom“

Seda lugu kuulates saab iga kord hinges midagi lahti lasta ja puhastuda. Trauma läbielamine, mis lõpuks on väga tervendav.

Wardruna, „Kvitravn (White Raven)“

Põhjamaist muusikat on mõnus nii kuulata kui ka endal luua ja mängida. Tunnen sellega tugevat sidet.

Coldplay, „Trouble in Town“

Album, kust see lugu pärineb, on tervikuna üks täiuslik asi. Olen väga tänulik oma heale sõbrannale, kes seda soovitas. Spotifyst alla laetuna olen seda reisides palju kuulanud.

Hania Rani, „Glass“

Üks suur lemmik! Tema kontsert Helsingis oli üks meeldejäävamaid elamusi. Kirjeldamatu!