Noorteühenduste Liit: valimis- ja kandideerimisea langetamine on õige otsus. Noored ja poliitika tuleb omavahel kokku tuua

Noorte madal esindatus poliitilistel positsioonidel ja noorte madal usaldus erakondade vastu on märk, et Eestis on probleem noorte ja poliitika vahelise sidususega.

Riigikogu menetleb Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadust, et langetada valimis- ja kandideerimisiga. Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on seisnud valimis- ja kandideerimisea langetamise eest aga juba pea 20 aastat. Tänu ENLi eestvedamisele otsustas riigikogu langetada 2015. aastal valimisea 16. aastani. Aga seda vaid kohaliku omavalitsuse volikogude valimise tasandil. Aeg on alustatud protsessiga minna lõpuni ning langetada nii valimisiga kui ka kandideerimisiga ka Euroopa Parlamendi tasandil.

Tänaseks on 16- ja 17-aastased noored olnud esindatud kohalikel valimistel kahel korral. 2021. aastal tõi valimis- ja kandideerimisea langetamine valima 10 519 noort [1]. Statistikat vaadates näeme, et noore valijagrupi valimisaktiivsus oli 40.6%, võrreldes 18-24-aastaste 33%-ga või 25-34-aastaste 41%-ga. Kõige noorem valimisgrupp ei erine mõnevõrra vanematest noortest, paistes hoopiski oma aktiivsusega hästi silma.