Põim Kama: pole kaugel aeg, kus Reformierakonnale pole Eesti 200 enam valitsuses vaja

Kuigi lõppenud EP valimised suuremaid raputusi kaasa ei toonud, annavad erakondade tulemused mitu olulist signaali Eesti sisepoliitika hetkeseisu ja võimalike arengute suhtes.

Isamaa võitis valimised ülekaalukalt, kuid see saavutati alles hiljuti erakonnaga liitunud Jüri Ratase häältesaagiga, kes pika ja visa kampaaniaga saavutas 33 622 valija toetuse. Arvestades, et Isamaa häältesaak tervikuna oli 79 179 häält ning Ratas edestas erakonna senist EP saadikut Riho Terrast pea 10 000 häälega võib julgelt väita, et ilma Jüri Ratase panuseta tulnuks Isamaal leppida ühe mandaadiga.

Ratase kampaania eristus erakonna põhijoonest (umbusaldus valitsusele) ning pani rõhu sotsiaalmeedias ja otsekontaktide kaudu isikliku populaarsuse kasvatamisele – vaadeldes seda lahus Isamaa kampaaniast ja tulemustest, võib öelda, et erakond ei suutnud soovitud määral mobiliseerida valijaid andma häält ametis oleva valitsuse vastu. Kuigi Ratase liitumine osutus Isamaa jaoks nende valimiste kontekstis lotovõiduks, on asjaosalistel siiski põhjust mõelda, kui kindel ja püsiv on erakonna kui terviku kõrge reiting.