Ian Buruma: entusiastlikel noortel polegi pöörduda kellegi teise kui paremäärmuslaste poole

Mõne EL-i riigi europarlamendi valimiste tulemused panevad küsima: kas lastel on ikka peas kõik korras?

Miks kütkestab paremäärmuslus nii paljusid noori? Küsitlused näitavad, et koguni 36% 18–24-aastaseid prantslasi toetab Marine Le Peni Rahvusrinnet, samal ajal kui 31% sama vanu hollandlasi seisab Geert Wildersi natsionalistliku ja immigratsioonivastase Vabaduspartei seljataga. Ja hiljutine küsitlus tuvastas, et 26% 18–29-aastaseid ameeriklasi toetab Donald Trumpi, mitte Joe Bidenit.

Ehkki nimetatud tegelased ei peegelda enamiku noorte vaateid, on tulemused siiski jahmatavad ja lähevad vastuollu kõhutundega. Lõppude lõpuks oli ju neli aastakümmet pärast teist maailmasõda just noorus see, mida seostati maailma paremaks muuta sooviva vasakpoolsusega. Noored võitlesid avatud, mitmekülgse ja võrdse ühiskonna nimel, kus fašism ei saaks enam kunagi pead tõsta. Paremäärmuslust seostati vastupidi rääbakate vanameestega, kellest õhkus kantud pruunide ja mustade särkide kopitanud hõngu.