Salmi kriitika alla langenud Stoicescu: kust siis raha Ukrainale võtta - hariduse või majandusinvesteeringute arvelt?

Poliitiline arutelu selle üle, kas suurendada Eesti kaitsekulutused suurusjärgus 1,6 miljardit eurot järgmise 2-3 aasta või pikema perioodi jooksul, peamiselt laskemoona varude täiendamiseks, ja kuidas seda raha leida, ei ole veel õieti alanud.

Mitte sellepärast, et valitsus ei teadvusta julgeolekuriske ja musti stsenaariumeid, vaid seetõttu, et tegemist on väga suure kulutusega, mis ületab igal aastal kiiresti tõusnud sõjalise kaitse eelarvet (tänavu umbes 3.4% SKP-st). Kulutuse sisu ehk kalkulatsiooni alus vajab täpsemat selgitamist otsustajatele, mida seni ei ole tehtud.

Vajalike rahaliste ressursside tagamine nõuab kindlust, et Eesti riik suudab tulevikus oma laenukohustusi täita. Eesti finantsolukorra ja maksevõime parandamine on olnud niigi vaevarikkas ja väga ebapopulaarne. Riigi õhemaks viilimisega sellises suurusjärgus summat päris kindlasti ei tekita.