Martin Herem: kaitseväel on vaja otsuseid ja „ei“ on ka otsus

Viimastel päevadel avalikkuses toimuv arutelu laskemoona üle on kaldunud emotsioonidesse ja poliitikasse. Minu hinnangul unustatakse mõned faktid ja teema sisu ise muutub vahendiks.

Mina olen avalikus esinemises vähemalt kolm aastat väitnud, et iga NATO riik, ja Eesti kindlasti, peaks ainuüksi laskemoona investeerima vähemalt 5% SKT-st. Paraku on see suurusjärk üüratu ja samas abstraktne, tervikuna valitsuste arvates teostamatu ning seepärast on jäädud „mõistliku“ või „tehtava“ piiresse. Seda on tegelikult teinud ka eelmised valitsused.

Erandiks on 2022. aasta, kui valitsus eraldas kolme otsusega lisaraha konkreetsete võimete arendamiseks. Jaanuaris 2022 eraldati raha laskemoonale, märtsis tanki- ja lühimaa õhutõrjele ning kaudtulele, septembris keskmaa õhutõrjele. Kokku kaugelt üle ühe miljardi euro. Selle aluseks oli KVJ sõjaline nõuanne. Valitsuses teemaks tulemise taga oli aga kaitseministeeriumi kantsler. Ilma peaministrita selliseid otsuseid poleks vist sündinud.