Valdur Viiklepp: päikeseparki naudivad ka mesilased. Peaasi, et kohalikku pidurit ees ei oleks

Suhtumine, menetlused ja tööpraktikad siinsetes valdades päikeseparkide rajamiseks on erinevad. Samas kaasneb iga päikesepargiga KOV-idele kindlasti rohkem plusse kui miinuseid ning iga sellist arendust saab enda hüvanguks ära kasutada.

Energiaparkide ja sellega seotud taristu ehitus on Eestis olnud viimastel aastatel hoogne. Mõnel võibki tekkida tunne, et päikeseparke on liiga palju saanud, kui neist koduteel igapäevaselt mööda sõita. Tegelikkus on siiski teine ja selles osas arenguruumi piisavalt, arvestades seejuures ka pikemat kui 10-aastast vaadet ning Eesti liikumist detsentraliseeritud energiavõrgu suunas.

Eesti on seadnud üleminekul taastuvenergia kasutamisele eesmärgiks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. Selleks on praegu umbes 9,8 TWh aastas. Võrdluseks - võrku installeeritud päikeseparkide võimsus on umbes 810 MW mis toodab aastas umbes 0,69 TWh ehk umbes 6,6% aastasest tarbimisest. Samas aga näiteks päikeselistel suvetundidel katab päikeseenergia juba 100% siinsest päevasest tarbimisest, mis on omakorda sobiv hetk salvestuslahendusele mõtlemiseks.