Viljar Voog: peaministri pressikonverentsid vajavad tõsist faktikontrolli

Kaks ja pool aastat hiljem peab jälle rääkima sama juttu: vajame otsuseid venitusteta ja kiiresti. Sest sellest sõltub nii Eesti julgeolek kui ka meie tõsiseltvõetavus rahvusvahelisel areenil, kuhu peaminister nii väga kibeleb.

Kõige kõvem relv Eesti poliitilise kommunikatsiooni arsenalis on igal neljapäeval toimuv valitsuse pressikonverents. Veel kolme, aga peagi ilmselt kõigest kahe erakonna ministrid istuvad ühise laua taga, vuristavad kiirelt ette enda punktid valitsuse istungilt, ohkavad siis (näiliselt) südamest ja räägivad paar minutit või kauem sellest, mis neile Eesti riigis muret teeb ja kuidas just nendega käitutakse kohutavalt ebaausalt. Seda kõike kannavad üle üleriigilised uudisportaalid ning näitavad kontsentreeritud kujul eetris tele-uudised.

Tegu on poliitikutele ülimalt kasuliku ja, mis veelgi tähtsam, turvalise formaadiga. Siseminister Lauri Läänemets on seda küll viimastel aastatel kasutanud partneritega „tüli kiskumiseks“ (loe: meedias tähelepanu saamiseks), kuid üldiselt moodustavad ministrid ühise leeri, kus torgete teravik on suunatud mujale. Ning torgete sihtmärgid ei saa sama operatiivselt reageerida. Kui ka vastulause või mõne esitatud fakti ümberlükkamine esitada, toimub see alati kaitsepositsioonilt ehk pole nõnda mõjus kui ise esimesena rünnakule minek – seegi on poliitilise kommunikatsiooni algtõde.