„Nüüdisaegsele muuseumile kohaselt saab paljut omal käel proovida: kui rasked olid rõngassärgid ja suurtükikuulid, kuidas käis mõõgavõitlus või märgilaskmine. Saab ka taktiilselt kogeda reljeefset Mustpeade epitaafi,“ sõnas Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja Anneli Jalava.

Näituse olulisim museaal ongi Mustpeade vennaskonnale kuulunud epitaaf ehk mälestuspilt – vanim teadaolev vaade Tallinnast. See kujutab aastal 1560 Tallinnas Jeruusalemma mäe taga toimunud lahingut, kus linlased võitlesid vapralt moskoviitidega.

Tallinna Linnamuuseumi direktor Heli Nurger märkis, et epitaafi ja muid kliimatundlikke ajaloolisi esemeid on võimalik nõuetekohastes tingimustes välja panna tänu uudsetele elektrivabadele kliimavitriinidele, mis paigaldati kindlustustemuusemisse uue ekspositsiooni tarbeks. „Esimeste omataolistena Eestis võimaldavad kliimavitriinid hoida püsivaid kliimatingimusi ilma energiakuluta ja tagada nii eksponeerimise kui ka hindamatu pärandi säilimise järgmistele põlvkondadele.“

Kiek in de Köki suurtükitorni uue püsiekspositsiooni kavandas arhitektuuribüroo Lumia ja teostas loovagentuur Pult.

Kiek in de Kök, mis rajatud 15. sajandi lõpus, on Tallinna kaitsetornidest kõrgeim (49 m) ja üks võimsamaid keskaegseid suurtükitorne Läänemeremaades. Torni kuuest korrusest kaks asuvad tänapäeval maa all. Torn on olnud linlaste kaitsetahte manifestatsioon ja mängis olulist rolli Tallinna kaitsmisel 1570–1571, kui Vene vägedel ei õnnestunud seitsmekuulise piiramise jooksul Tallinna vallutada, aga iseäranis 1577. aastal, kui linna piirasid moskoviitide väed. Tallinna auks löödi 1571. aastal kirikukelli kogu Euroopas ja raad kuulutas 16. märtsi igaveseks ajaks pühaks päevaks.

President Konstantin Päts tegi 1938. aastal ettepaneku asutada Kiek in de Köki torni riigi 25. aastapäevaks Eesti iseseisvuse sündi ja edasist arengut käsitlev riiklik ajaloomuuseum, mis toona jäi küll rajamata. Praegu kuuluvad Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi kompleksi unikaalsed maa-alused bastionikäigud ning neli kaitsetorni – Kiek in de Kök, Neitsitorn, Tallitorn ja Lühikese Jala väravatorn. Täpsem info muuseumi kodulehel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena