Enamik peavoolumeediat on püüdnud seda alahinnata. Sõnum, mida kuuleme, on järgmine: „Muidugi, Marine Le Pen, Giorgia Meloni ja Alternative für Deutschland (AfD) flirdivad aeg-ajalt fašistlike motiividega, kuid paanikaks pole põhjust, sest nad austavad endiselt demokraatlikke reegleid ja institutsioone, kui nad võimule saavad.“ Ometi peaks säärane paremradikaalide kodustamine meid kõiki häirima, sest see annab märku traditsiooniliste konservatiivsete parteide valmisolekust uue liikumisega kaasa minna. Teise maailmasõja järgse Euroopa demokraatia aksioomist „Ei mingit koostööd fašistidega“ on vaikselt loobutud.