Eero Merilind: elu alkohoolikuga on üks asi, aga narkosõltlasega koos elamine on kordades hullem

PÄEVA FOOKUS | Mis juhtub, kui dekriminaliseerida uimastid?

Olen kuulnud mitmeid arutelusid, kus soovitatakse oluliselt lõdvendada uimastipoliitikat ning kirjeldatakse olukorda, kus kõrvuti alkoholi- ja tubakatoodete poodidega on olemas uimastite müügikohad ning uimastite müük tegevus ei ole kriminaalne, vaid lausa seaduslik. Mina sellega ei nõustu.

Kui vaadata maailmas ringi, siis on olemas üksikuid näiteid, kus on püütud väikeses koguses narkootikumide omamist dekriminaliseerida (Oregon, Vancouver). Idee sai alguse mõttekesest, et narkootikumide tarvitamine on pigem terviseprobleem, mitte kuritegu. Portugali mudel [1] keskendub ravi ja rehabilitatsiooni pakkumisele. Samuti arvati siis, et see võib vähendada õiguskaitse, kohtusüsteemi ja vangistusega seotud kulusid ja et need kokkuhoitud ressursid saab suunata tervishoidu, haridusse ja sotsiaalteenustesse. Lisaks arvati siis, et tööturule saab naasta rohkem inimesi, kes muidu oleksid olnud vangistatud või kriminaalkorras karistatud.