Näitusel „The Mystery of Banksy – A Genius Mind / Banksy mõistatus – tõeline geenius“ esitletakse seninägematus väljapanekus 150 erinevat Banksy tööd. Näituse jaoks taastoodeti grafitid, fotod, skulptuurid, videoinstallatsioonid ja väljaprindid erinevatel materjalidel, näiteks lõuendil, kangal, alumiiniumil, PVC-l ja pleksiklaasil.

Näituse korraldaja, saksa muusikaprodutsendi Oliver Forster COFO Exhibitionsist lausus, et nii suure näituse kokkupanemine oli korralik väljakutse. „Tahame muuta Banksy kunsti elamuseks, mis on kõigile kättesaadav ning ühte kohta koondatud. Banksy on eelkõige tänavakunstnik, kes on tuntud üle kogu maailma loodud grafitite poolest. Lisaks alustas ta juba varases eas piiratud koguses signeeritud kunstiteoste ja väljatrükkide müügiga. Enamik neist on eraomandis ning seetõttu üldsusele kättesaamatud. Võimalus imetleda ehtsaid Banksy teoseid on seega väga haruldane. Näitus „Banksy mõistatus – tõeline geenius“ püüab koondada kõige paremad ja muljetavaldavamad motiivid ühte kohta – keskkonda, mis ei ole muuseum, ent pakub siiski tajutavalt kvaliteetset keskkonda,“ selgitas produtsent Oliver Forster.

Telliskivi arendusjuhi Alo Kippasto sõnul on Banksy avamine Telliskivis ainulaadne võimalus kogeda maailmatasemel kunsti linna südames, kuhu huvilistel on mugav ja lihtne tulla igast linnaosast ning ka väljastpoolt Eestit. „Banksy teosed sobivad oma eheduses suurepäraselt Telliskivi ajaloolise tööstuskeskkonna atmosfääriga. Tema isikupärased karakterid loovad omanäolise kooskõla uue ja vana vahel,“ lisas Kippasto.

Ainulaadne näitus annab põhjaliku ülevaate kogu tänavakunstniku loomingust. Vastavalt Banksy motole „Autoriõigus on luuseritele©™“ ei ole kunstnikule pühendatud näitus ametlikult litsentseeritud.

Näituse kuraator on Virginia Jean. Inglismaal sündinud ning Berliinis elav noor kuraator ja galeriiomanik on ka ise laia haardega disainer. Pärast aastatepikkust tööd klassikalise kunsti turul on Jean korraldanud ja ellu viinud mitmeid tänavakunsti projekte ja näitusi. Banksy on tema loomingut alati mõjutanud ja inspireerinud – seda nii Jeani päritolu kui ka kire tõttu, mida kuraator tunneb loovuse ja vaba kunsti kui suhtlusvahendi vastu. Jean on Banksy teoste ekspert ning tänavakunsti valdkonna asjatundja.

„Banksy käsitleb oma loomingus olulisi tõdesid ja probleeme, mille ees eelistame tavaliselt silmad sulgeda. Tema teosed puudutavad kõiki ning on suunatud kõigile, meeldigu see meile või mitte. Just seetõttu on oluline Banksy teoseid eksponeerida, need maailmale kättesaadavaks teha ja nende väärtust esile tõsta. Oma kunstiga kirjutab Banksy ajalugu – lugu, mis on nüüd ja praegu meie reaalsus. Näitus on kohustuslik vaatamine kõigile, kellele meeldib mõtiskleda kunsti, poliitika, üldiste maailmasündmuste ja eelkõige iseenda üle ning kes oskab tajuda mõrumagusat irooniat,“ ütles näituse loominguline juht.

Kes on Banksy

Banksy on tõenäoliselt maailma kõige kuulsam ja salapärasem tänava- ja grafitikunstnik. 45–50-aastane britt on suutnud oma identiteeti edukalt saladuses hoida. Lisaks kogu maailma tänavatele vallutavad tema kunstiteosed ka oksjoneid ning seda vägagi edukalt: Banksyt peetakse üheks praeguse aja kõige hinnalisemaks moodsaks kunstnikuks. Banksy, kes puudutab inimesi irooniliste ja poliitiliste, kuid alati poeetiliste teostega, on põrandaalune võitleja, tänavakunsti kuningas ja ka hotelliomanik. Kui Bristolis toimus 2009. aastal hääletus Banksy teoste linnapildist eemaldamise kohta, oli 97% kodanikest selle vastu. See on tema kunsti selge toetajahääl. Banksy on täht, kelle sära ületab kunstituru piirid. 2010. aastal jõudis ta esimest korda ajakirja Time maailma 100 mõjukama inimese nimekirja, kus lisaks temale figureerisid näiteks Barack Obama, Steve Jobs ja Lady Gaga.

Tänini ei tea keegi, kes on Banksy või mis on tema pärisnimi. Ometi on kõik tuttavad tema kunstiga, mis ilmub üleöö linnaseintele ning kommenteerib provokatiivselt maailmasündmusi. Kunstimaailma fantoom on ennast juba ajalukku kirjutanud. Tema teoseid imetlevad miljonid, nende seas ka klassikalises mõistes vähem kunstiteadlikud inimesed. Eriti populaarseks on Banksy muutnud hiljutised teosed, näiteks Southamptoni haigla personalile pühendatud maal „Game Changer“ („Mängumuutja“) või partisanitegevus Londoni metroos, kuhu kunstnik maalis maailmakuulsaks saanud rotte.

2022. aasta novembris äratasid maailma tähelepanu mitmed uued teosed, mille autorlust Banksy kinnitas. Tööd tõestavad kunstniku solidaarsust sõjast räsitud Ukraina rahvaga. Varemetele pihustatud teosed on mälestusmärgid, mis kujutavad näiteks järgmiseid motiive: kaks last teevad tankitõkkest kiige, mahajäetud toolil seisab gaasimaski ja tulekustutiga naine, džuudoriietuses laps paiskab endast suurema vastase põrandale.

Paljud Banksy tööd on jõudnud ka tavakaubandusse. Küsimus, kas tänavakunsti saab ärihuvidele allutada, on aruteludel kirgi kütnud teema. Kuid kas Banksy kunsti on võimalik eksponeerida? Kas tänavakunsti üldse saab muuseumis või galeriides näidata? On ju Banksy ka kommertsi vastu võitlemise sünonüüm. Nendele küsimustele andis vastuse Banksy ise Glasgow’s 2023. aasta juunist augusti lõpuni toimunud näitusel – esimest korda 14 aasta jooksul autoriseeris kunstnik näituse ise.

Vaatemängulised oksjonid

Seinamaalide kaudu kirjutab Banksy kunstiajalugu ainulaadsel moel: ta pihustab häirivaid pilte ja tekste fassaadidele, metroodesse, avalikele väljakutele, pindadele ja objektidele. See kõik on logistiliselt keerukas ning nõuab rohket ettevalmistustööd, luuramist ja valvamist. Samal ajal toovad tema müüdavad teosed sisse miljoneid. 2018. aasta oksjon, kus müüdi üht Banksy tuntumat teost „Girl with Balloon“ („Tüdruk õhupalliga“), oli vaatemänguline ja enneolematu – vaid veidi pärast seda, kui pilt oli Londonis Sotheby oksjonil maha müüdud, hävitas teos end ise kõigi silme ees. Pildi alumise osa lõikas ribadeks raami sisse peidetud paberihunt. Vahetult enne juhtumit oli originaal maha müüdud 1,2 miljoni euro eest. Tol ajal oli Banksy teose rekordhind umbes 1,7 miljonit eurot, milleni küünditi 2008. aastal New Yorgis toimunud oksjonil.

2019. aastal oli Londonis Sotheby enampakkumisel 2009. aasta õlimaal „Devolved Parliament“ („Taandarenenud parlament“), mis kujutab ahvidest koosnevat Briti parlamenti. Maal saavutas rekordhinna 9,9 miljonit naela (11,1 miljonit eurot). Selle peale kirjutas Banksy Instagramis: „Kahju, et see enam minu oma ei ole.“ Banksy oli pildi ära müünud 2011. aastal.

Pagulaskriisi käsitlev kolmikteos „Mediterranean Sea View 2017“ („Vaade Vahemerele 2017“) müüdi 2020. aastal 2,4 miljonit euro eest, oodatust kaks korda kallimalt. Raha annetas kunstnik Palestiinas asuvale haiglale.

Monet` meistriteose humoorika uustõlgenduse „Show Me the Monet“ („Näita mulle Monet’d“) eest maksti 2020. aastal 7,6 miljonit naela (8,4 miljonit eurot). Monet’ „Jaapani sillas“ valitsev idüll muutub Banksy teoses illegaalseks prügimäeks, kus vesirooside vahel vedeleb vette visatud prügi. Banksyl valmis õlimaal juba 2005. aastal, mil ta teost ka galeriinäitusel eksponeeris.

2021. aasta märtsis püstitas kunstnik uue rekordi: „Mängumuutja“, mille Banksy riputas 2020. aasta mais salaja Southamptoni haigla koridori ja pühendas haigla personalile sõnadega „tänan teid kõige eest“, läks Christie oksjonimajas haamri alla ning saavutas uskumatu hinna – pea 17 miljonit naela (ligi 20 miljonit eurot). Nagu Banksy sõnaselgelt nõudis, pidi tulu toetama kogu Briti tervishoiuteenistust (NHS). Pilt kujutab väikest poissi, kes on ära visanud superkangelaste Batmani ja Spidermani nukud ning mängib nüüd uue lemmiknukuga – kirurgilist maski ja keepi kandva meditsiiniõega.

Viimati purustas Banksy oma rekordi oktoobris 2021. Uuesti oksjonile pandud „Love Is in the Bin“ („Armastus on prügikastis“) osteti 18,5 miljoni naela eest (umbes 21,6 miljonit eurot). Tegu on pooleldi purustatud maaliga „Tüdruk õhupalliga“, mis – nagu eespool välja tuli – müüdi ära juba 2018. aastal. Tänini ei ole teada, kes rekordsumma maksnud töö ära ostis.

Näituse toob Tallinnase PoCo popkunstimuuseum.