Ehkki kutsumuse poolest piltnik olemuse viimse noodini, ei teadnud Staak kooliajal enese loomingulisusest midagi. Vähe sellest, ta ei teadnud üldse, mida elult ootab. Kui ta oli läinud Tallinna ülikooli keskkonnakorraldust õppima, sugenes talle fotograafist peika, kes ta pildistamispisikuga nakatas. Edasi läks nii, nagu tihtipeale läheb: leidis kapist vana Zeniti ja hakkas tasapisi proovima. „Kõik Ida-Euroopa fotograafid räägivad sarnast lugu,“ naerab Staak.