Minu tõsisem suhe Genialistidega algas alles põhikooli viimases otsas - umbes täpselt 2006. aasta paiku ehk ajal, mil bänd juba vaikselt lagunes. Näiteks tatikana raadios kedratud „Helena Wanje“ oli mulle varem alati kole tüütu tundunud - Brainstorm oli ju palju lahedam! „Vanade ja kobedate“ filmi järel olid mul „Leekiva armastuse“ sõnad muidugi peas, aga päriselt läksid kõrvad kikki alles siis, kui kuulsin kuskilt esmakordselt lugu „Maapealne paradiis on rock’n’roll“.