Milleks Banksy, kui Tartu on tänavakunsti täis?

Kes tahab Banksy koopiate ja turvalise galeriikeskkonna asemel näha tänavakunstnike originaalteoseid linnakeskkonnas ja hüljatud hoones, võtku ette kunstiretk Lõuna-Eestisse.

Euroopa kultuuripealinna programmi Tartu 2024 raames on Lõuna-Eesti hoonete seintel plahvatanud rahvusvaheline tänavakunsti spektaakel. Eelmisel neljapäeval avati tänavakunstifestivali Stencibility 15. sünnipäeva puhul Emajõe kaldal ajas tardunud ja osaliselt lammutamisele määratud ajaloolises pärmivabriku hoones tänavakunstinäitus „Peitus: Pärmikas“ ja Tartu linnatänavatel valmisid uhiuued selle žanri taiesed. Ja äsja see oli, kui Elva vallas valmis 7. RUA (Rural Urban Art) festivalil kümme uut müürikunstiteost.

Võib julgelt öelda, et Eestis pole tänavakunst kunagi olnud paremas seisus kui praegu. Näiteks jagas Alar Karis sotsiaalmeedias oma hiljutisest Vilniuse visiidist ka Užupise Vabariigi jalutuskäigu ajal tehtud fotot kohalikust tänavakunstist – ka president märkas huvitavat seinasodimist! Rääkimata sellest, et Tallinnas Telliskivi loomemajanduskeskuse M-hoones avati Briti pop-tänavakunstniku Banksy suurnäitus „Banksy mõistatus – tõeline geenius“, kus täiskasvanutel tuleb taieste vaatamise eest välja laduda lausa 18 eurot. Galeriid ja muuseumid ei karda enam tänavakunsti, see on kõrges hinnas! Banksy puhul ollakse valmis maksma ja vaatama isegi tema tööde koopiaid, sest paljud originaalid on eravalduses, kommertsgaleriide käes või lihtsalt aja jooksul tänavatelt kadunud.