Põiklik hakkas suguvõsa ajaloo vastu huvi tundma juba lapsepõlves, kuulates oma lähedaste meenutusi läinud aegadest. „Minu vanavanemate põlvkond leidis oma lastelastes head kuulajad. Minu vanavanemad olid sündinud 20. sajandi alguses ja minu vanemad pärast sõda või sõja ajal – see oli põlvkond, kellele Stalini-aegsetes tingimustes väga palju ei saanudki rääkida. Kui minu vanemad neid jutte ei kuulanud, siis meie põlvkond küll!“ meenutab Põiklik.