26.07.2024, 12:54
GALERII | Vastseliina linnuses esietendus suvelavastus „Salakuulaja Vastseliinas“
Suvenautlejate rõõmuks etendub 25.–28. juulil ja 1.–4. augustil Piusa jõe külje all Vastseliina piiskopilinnuse aladel ajaloohuvilistele ja spioonilugude armastajatele suunitletud „Salakuulaja Vastseliinas“.
FOTO:
Keskaegsele krimimüsteeriumile ainest andnud tõsielulistel sündmustel põhinev samanimeline raamat pärineb kohalike juurtega Erkki Koorti sulest, kes on loo peategelast kutsunud ka Võrumaa James Bondiks. Loo lavastajaks on Tarmo Tagamets.
Peategelane, sõjasulane Markus, viib vaatajad ajarännakule 14. sajandi algusesse, kui ühel suveööl ründavad Vastseliina piiskopilinnust Pihkvast saadetud vibukütid. Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salk on reedetud ja loo peategelane Markus peab leidma reeturi – salakuulaja. Lavastaja Tarmo Tagamets lubab, et etenduses on kõike – hoogu, põnevust, tagaajamist, verd, higi, armastust ja muidugi ka muhedat huumorit.
Lavastuse aluseks olnud romaani idee sai alguse kodutalust
Romaani autori ja tunnustatud julgeolekueksperdi Erkki Koorti ajaloohuvi ulatub kaugele minevikku. Lõuna-Eestist pärit Koorti ajendasid 13.–16. sajandi sündmustest kirjutama tema esivanemate põllult Kirumpääl leitud mündid ja vana sõrmus. 2020. aastal ilmunud „Salakuulaja Vastseliinas“ on tegelikult osa ajaloolisest triloogiast. 2018. aastal ilmus Koorti sulest „Kättemaks Kirumpääl“ ning aasta hiljem „Veritasu Tartus“. Ajaloolise triloogia seob tervikuks peategelane – maarahva seast pärit sõjasulane Markus.
Miks on sündmuste keerises just salakuulaja? „Salakuulamise kohta on öeldud, et see on tegelik vanim amet maailmas,“ räägib Koort. „Lõuna-Eesti oli harukordne koht, sest siin säilis paiguti relvakandmise õigus ja veel paarsada aastat pärast maa vallutamist tegutses praeguses Missos piirivalvurite eriüksus, kelle hulgast oli pärit ka Vastseliina saadetud Markus.“
Markuse raske teekond
1385. aasta suvel saabub Vastseliina linnusesse sõjasulaseks Markus, kelle kodukanti Pugolat on venelased rünnanud. Noormees saab pealik Ylemwaldelt selge ülesande tabada rünnaku organiseerija ja tema käsilased. Ülesande täitmine ei kulge takistusteta, sest Markuse linnusesse saabumise põhjus on Vastseliinas teada ning tema toimetamisi jälgitakse linnuse juhtkonnas teraselt. Ülesannet ei tee kergemaks ka linnuseisand Lippe tütre armumine peategelasesse ning sõprade järgemööda Vastseliinast lahkumine. Loo lõpuks saab Markus teada oma suguvõsa ajaloolise süü ja Pugola rünnakute algpõhjuse.
Praegu jääb suvise teatrisõbra jaoks magusaks saladuseks, kas süüdlane jääb vahele või mitte. Lisaks lubab lavastaja Tarmo Tagamets vaatajatele näidata ajastutruud atmosfääri, millele lisab oma võlu Vastseliina piiskopilinnuse ajaloohõnguline ümbrus.
Etenduse toimumispaik Vastseliina linnus
Piiriäärne teede ja religioonide ristumiskohal asuv linnus on käinud ajaloo tuultes käest-kätte, seda on rünnatud ja kaitstud. 1353. aastal leidis linnuse kabelis aset midagi enneolematut – ühel õhtul kuuldi kabelist muusikat ja nähti, kuidas kolm valget kuju tõstsid risti altarilt ära ja see jäi sinna hõljuma. Juhtunud hakati kutsuma Valge Risti Imeks ning peagi märgati, kuidas just selles kohas tervenesid pimedad, kurdid ja õnnetud. Tänu sellele, et hämmastav sündmus jõudis ka paavst Innocentius VI kõrvu, sai Vastseliina linnus üheks tuntumatest Põhja-Euroopa palverännu sihtkohtadest. Sinna on sajandite jooksul rännanud tuhanded palverändurid ja uuemal ajal ka ajaloohuvilised matkalised. Tagamets ütleb Vastseliina linnusest rääkides, et mängukoht ja ruum on iga lavastuse alus. „Linnus ise oma ajastutruude müüride, tornide ja vaatega on väga eriline lava. Paik ei nõua palju sekkumist, vaid on inspiratsiooniallikas kogu suvelavastuse tervikule.“
Linnuserahva sõnutsi oli neil mõte suvelavastusest peas tiksunud juba kümmekond aastat. Konkreetsem idee hakkas idanema pärast Tartu kuulutamist kultuuripealinnaks. Mõttetalgute käigus otsustatigi Euroopa kultuuripealinna programmis osalemiseks korraldada suvelavastus ning ühiselt hinnati parimaks aineseks Erkki Koorti raamat „Salakuulaja Vastseliinas“.
Kodukandi esinejad
Etenduses mängivad võrumaise või Lõuna-Eesti taustaga näitlejad: peaosades peategelase nimekaimad Markus Truup ja Sten Karpov, teistes osades Silva Pijon, Agur Seim, Karel Käos, Helgur Rosenthal, Imre Õunapuu (Rakvere teater), Märten Matsu (Rakvere teater). Lavastuse muusika eest hoolitseb Läti vanamuusikaansambel Trakula. „Oli taotluslik kutsuda kokku mängima just omakandi inimesed, kellel on side selle kohaga ja kodu lähedal,“ sõnab lavastaja Tagamets.
Ürituse kaasahaarav eelprogramm
Salakuulaja etendusele tulekuks tasub varuda piisavalt aega ja saabuda Vastseliina linnusesse varakult, kuna eelprogramm võtab tuurid üles juba kell 16. Eelprogrammi saab alustada näiteks tutvudes keskaja eluoluga keskaja elamuskeskuses ja minna ringkäigule koos linnuserahvaga. Palverännu majas saab uudistada Anatoli Strahhovi maalinäitust „Vaikuse tasakaal“. Oskusi saab proovile panna ajastutruudes õpitubades ja meistrikodades. Kohapeal on võimalik osa saada maitsvast kõhutäiest, keskaegseid toidunaudinguid pakuvad Vastseliina linnuse köök ja Triinu Permakultuuri Aed ning osa saab ka käsitööliste laadast.
„Salakuulaja Vastseliinas“ on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
