ERISAADE | Liisa Past: USA on jätkuvalt rassistlik ühiskond. Harrisel läheb raskeks

USA poliitika ekspert Liisa Past märgib, et nädalavahetusel õnnestus viimaks Bidenile selgeks teha: temaga eesotsas demokraatidel teed valimisvõiduni pole.

Eesti aja järgi eile õhtul plahvatas teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides, poliitiline pomm, mis, tõsi, oli tiksunud juba mõnda aega. Ametisolev president Joe Biden teatas, et uuesti ta ametisse ei kandideeri. Ta tegi seda ajal, kui valimiste endani on jäänud vaid mõni kuu.

„Minu jaoks üks suurimaid müsteeriume on see, et Joe Biden, kes pidi olema ühe ametiaja president ja tegema Kamala Harrisest troonipärija – asepresident klassikaliselt on järgmine järjekorras –, et tema Valgest Majast ega tema lähiringkonnast ei ole tulnud järgmise põlvkonna demokraate,“ kirjeldab ise ühes kaalukeeleosariigis, Arizonas elanud Past. Seega hakkas kohe levima ka nalju, et viimaks ometi on ameeriklastel võimalik teada saada, millega Harris viimased neli aastat üldse tegeles.

Pasti sõnul ei pruugi USA ega maailm olla valmis mustanahaliseks Ühendriikide naispresidendiks, kellel pole ka kuigivõrd rahvusvahelist renomeed. Harris pole eriti sõnaosav. Küll võiks ta endise prokurörina olla valmis siiski süüdimõistetud kriminaalkurjategijat Trumpi nõelama.

Saates lähemalt

Kui kindlalt võime praegu öelda, et just Harris on see, kes läheb Donald Trumpi vastu võistlustulle?

Mis on juhtunud Demokraatliku Parteiga? Vabariiklaste puhul nägime, kuidas toimib juhikultus, miks ei võiks demokraadid vähemalt üritada oma uut kandidaati ka päriselt valida?

Harrisel on probleem. Tema populaarsusreitingud on üldiselt olnud Bideni omadest tagapool või nendega võrdsed. On Harris üldse valitav?

USA valimissüsteemi eripära tõttu võideldakse vahel mõne tuhande hääle pärast, mis tähendab, et kandidaat peab eriti meeldima tsentrile. Ega Harris ole selleks liiga äärmuslik?