Põldsepa sõnul on sõjateema teda köitnud juba lapsepõlvest peale. Siis sai vaadatud sõjafilme ja mängitud hoovi peal sõda. Kuid kõige sügavama mulje jätsid siiski lähisugulaste jutud. „Teadmine, et punane värk on saatanast, tuli päris varakult. Mu isal oli kolm venda ja kolm õde. Kaks venda olid Saksa armees. Kuulsin nende jutte, kui kogu perekond kogunes Võrumaale vanaema juurde sünnipäevadele. Seal lauldi kuni hommikuni ning seal ma neid laule kuulsingi. Lauludest meenub kohe „Öö pime ja paat lõikab vahutavat merd“, aga ka „Eesti leegioni hümn“ ning „Sõduri unistus“. Lauldi ka ühe-kahesalmilisi paroodiaid venelastest. Need kõik on jõudnud Untsakate plaatidele. Olen vaadanud, et meie plaatidel oleks ikka üks-kaks sõdurilaulu ka,“ meenutab ta.