KOLUMN | Tiit Maran: rohekasv on sama tehtav kui keskajal otsitud igiliikur

Suure kiirenduse ajastu on majanduses läbi. Aga erinevalt pärmiseentest pole inimkond määratud hukkuma

Sõna „rohe“ ülekasutus on muutnud selle sisutühjaks ja paljudes vastumeelsust tekitavaks. Sama lugu on väljendiga „rohepööre“, mis on ingliskeelse green deal’i ehk roheleppe üsna ebaõnnestunud eestindus. Kui esimese puhul on rõhk millegi pööramisel, mis on olemuselt vägivaldse alatooniga, siis teine peaks keskenduma milleski kokkuleppe saavutamisele.

Ka Euroopa Liidu sõnakasutus („rohelepe“) on tegelikult eksitav, sest sisuliselt ei üritata ju ühiskondlikku lepet saavutada, vaid ühiskonda majanduskeskselt ülalt alla süsinikuneutraalsusesse pöörata. Selles mõttes on eestinduse sisu isegi asjakohasem.