REPORTAAŽ| „Löögid kahele kõrvale korraga ja vastase säärekondi riivimine ketsiservaga!“ Naiskodukaitsjate laagris ei õpita ainult matkatarkusi

Laupäev, 20. juuli. Päike, männid, kutsuv järveke, endine liivakarjäär, vasakul pool. Paremal pikk-pikk saba. Ees ja taga pidurdavad järjest autod. Veerand tunni pärast algab Männikul Naiskodukaitse (NKK) laager „Ole valmis!“

Naiskodukaitse äpp Ole Valmis! õpetab tegutsema kriiside puhul ja selgitab, millised asjad tuleks igaks juhuks koju valmis varuda. Laagrisse kogunevad naised ei ole NKK liikmed. Veel. Nad õpivad rakendama äpi tarkusi päris olukordades. Suhkrutükiks saavad nad ühtlasi võimaluse piiluda sõjaväelisse elustiili. Kaelakandjad lapsed võivad kaasas olla. Kokku on täna-homme kohal 219 õppurit ja vähemalt 130 telgivanemat, instruktorit, kokka, registraatorit ja kõiki teisi asendamatuid. Kümmekond külalist on Soome naiste kriisiühendusest Naisten Valmiusliitto.

Laagri sisu on ette valmistanud staap. Teemad on seotud ka NKK baasväljaõppega. Osalejad saavad selgeks, et NKK ei ole ainult seltsing leemekulbiliigutajaid, vaid midagi hoopis ägedamat.

Majutuse, toidu, arstiabi ja muu tagab NKK evakuatsioonirühm. „See on võrratu võimalus harjutada suure rahvahulga juhtimist. Meie õpime koos osalejatega. Reaalses kriisis, ärgu seda juhtugu, on siis kogemus olemas,“ tõdeb evakueerijate avalike suhete juht Age Valgepea.

Hümn mängima, lipp masti. Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine Janika Praks avab laagri. Kersti Telve selgitab, mis ja kus. Kui kõlab signaal, tuleb koguneda järjekordsesse töötuppa. Signaaliks on 5Miinuse ja Puuluubi „Metsvint“.

Telkidega ei lähe libedalt

Esimene ülesanne: panna püsti 23 kümneinimesetelki. Koos ahjude ja korstendega. Mõtlen, miks on selleks jäetud üle tunni aja. Aga asi ei lähe üldse libedalt, kui noorkotkad appi ei tuleks, jääks rahvas hätta. Isegi fotograaf kamandatakse üht nööri hoidma, sest õige pingutaja on parasjagu puudu. Skeem on lihtne, aga nõuab jõudu. Ja koostööd. Mis on kindlasti laagri ja üldse elu tähtsaim õppeaine. Ühiselt sätitakse viltu kerkinud korstnad otse ja kolitakse viimaks sisse. Tunnike on läinud nagu lennates.

Õpe on koostatud kavalasti. Süüa ei jagata katlast, vaid antakse igale telgile toidupakid ja piiritusekeetja koos kütusega. Kui tuli põlema ei hakka, siis sooja toitu ei saa.

Kõigil hakkab.

Uurin, kust naised pärit on. Rapla, Pärnu, Kose-Uuemõisa, Tallinn, Viimsi. Kuidas nad laagri leidsid? Jälgisid meediat, mõni sai isiklikuma kutse. On tuldud koos õega, sõbrannaga. Miks?

„Kavatsesin juba ammu vaadata, mis see Naiskodukaitse on.“

„Tore, et just lastega sain tulla, neile on matkaoskusi vaja.“

Aga „Ole valmis!“ ei piirdu kaugeltki matkatarkustega. Metsas ellujäämine, tulepulga ja kuiva sambla abil lõkke ülessaamine ning õpetused, mis värvi rõivaid metsa minnes kanda või kuidas prügikott varjualuseks kohandada, on vaid üks laagri moodul.

Enesekaitse – suurim isiklik kriis, kus sa võitled oma elu ja keha eest ega tohi end piirata kartes, et teed ründajale haiget. Löögid kahele kõrvale korraga ja vastase säärekondi riivimine ketsiservaga on vaid mõned võimalused. Ja olulisim: sa ei tohi mõelda, et oled ohver, sa oled võit(le)ja!

Esmaabi mikrokursusel tuleb igal viie liikmega rühmal peatada suur verejooks sääremarjast. Kasutada tuleb käepäraseid vahendeid: sokke, salli, WC-paberirulli. Saad teada, et torusalli peab haavasidemeks kasutades pingutama. Või et pabersalvrätipakki ei tohi otse haavale vajutada, sest pärast ei saa haavast kübemeid kätte. Ja et kolmnurkräti või üldse räti puududes võib haavatud kätt kaelas kanda ka särgisaba abil.

Morsipausike. Selja tagant kuulen venekeelset juttu. Kui pöördun naiste poole eesti keeles, räägivad nad sama heas eesti keeles vastu. Tase! Nad peaks õpetajaks minema.

Kõige tulisemaks kisub õppetöö ohutushoiu maa-alal. Seal süütavad oskajad päästjad tulekahjusid. Naised peavad neid kustutama, marssides tuletekiga otse lõkkesse ja seda hellasti leegile laotades. Kui niisama visata, lahvab tuli veel kõrgemale. Tulle minna tundub jube, aga ainult esimesel sammul. „Pole üldse hirmus,“ on ühine otsus.

Vahtkustuti on raskem, kui pealt paistab. Kustutajate põhihäda on, et nad unustavad splinti välja tõmmata. Taas teeb harjutamine meistriks. Imetlen instruktoreid, kes suures kuumuses vastu peavad ja vahupilvest köhima ei hakka.

Õnne, Ärni, Ülle ja Ööbik

Ja nüüd – ehtsate militaaroskuste juurde! Tuleb aru saada, mida tähendab kaardi mõõtkava, suuta objektid välja lugeda ning maastikul ära tunda. See on ettevalmistus homseks orienteerumismänguks, kus kõik õpitu veel kord läbi harjutatakse. Teisi tarkusi on ka, näiteks tutvutakse NATO koodtähestikuga. A on alfa ja nii edasi. Eesti täpitähtedel on eesti nimed: Õnne, Ärni, Ülle ja Ööbik.

Kõige rohkem kulub aega relvadele lasketiirus. Asi on algajatele võimalikult mugavaks tehtud: püss kerge, salve paigaldamine hõlbus, märklaud lähedal ja instruktorid kannatlikud. Hea tükk aega drillitakse ohutusnõudeid. Siis saab salve kinnitada ja esialgu lamades lasta… lausa tiirumaja akendesse! Sest selles harjutuses on relv veel laadimata.

Püss pakub pinget, mitu naist teevad end küünarnukile kergitades selfisid. Aga edasi antakse igaühele kaitseprillid ja minnakse tõelisi padruneid tulistama. Pikali, põlvelt, püsti. Hästi.

Kõnnin ringi. Põnnikamp on end rivvi sättinud ja asutab aardejahile. Meditsiininaiste toas pole tõbiseid näha. Käidud on küll, villiplaastreid ja kõhuvalurohtu saamas. Üks poisike oli enne laagrisse tulekut paraja pinnu jalga astunud. Päikesepistet pole ette tulnud. Kõigil ju mütsid peas ja veepudelid käepärast.

Köögialal valmib õhtuks hõrk borš. Köögialale ei tohi siseneda. Toiduhügieeni eest vastutab toimkond leevendusteta. Aga borši on nii lihaga kui ka veganivariandis, hapu- ja kohvikoort nii laktoosiga kui ka ilma. Igaühe vajadustega on arvestatud.

Viimane töötuba. Juba istutakse veidi väsinult, teabe hulk on olnud ühe päeva kohta tõesti suur. Ometi peab veel õppima äppi Ole Valmis! tegusalt kasutama. Selleks tehakse telkkondadele viktoriin. Äpi selgeks saanud lähevad tutvuma kriisiseljakotiga. Kui palju vett vajab evakueeritav inimene ööpäevas? Millised dokumendid tuleks paberil kaasa võtta? Käest kätte antakse edasi päikesepatareidel töötavat akuraadiokest. Sellega saab ka telefoni laadida. Kui päike ei paista, saab akule hoogu anda käsitsi vändates.

Viimaks saabub vaba aeg. Enamik astub aeglaselt, kuni selgub, et järves on vesi väga soe. Siis tuleb kõigile nagu nõiaväel elu sisse.

„Mis oli täna parim asi?“

„Sain nii palju teada. Ja väga vahvad telgikaaslased, nii et kindlasti ka uusi sõpru.“

„Ma tulen raudselt sügisel Naiskodukaitsesse. See on just minu jaoks.“

Janika Praks, laagri ihu, aju ja hing! Miks sina seda nii nõudlikku, keeruka logistikaga ja töömahukat asja korraldad? Mis on sinu tasu?

„See, et naiste silmad säravad. Siis saan aru: nad on tahtnud ja suutnud mugavustsoonist välja tulla.“

„Ära stressa, ole valmis!“ kuulutab kiri laagri särgil. Lisan juurde: naudi!