KULTUURIBIIT | Tantsija Maria Solei Järveti playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis tantsija Maria Solei Järvet, kes astub üles 10. augustil Leigol etenduvas balletilavastuses „Aju“.

Leigo Järvemuusika 25. sünnipäeva puhul vaid korra etenduva suurejoonelise vaatemängu on lavastanud Teet Kask, libreto on lavastusele loonud Jaan Aru ja Tõnu Õnnepalu, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder. Laval elektroonilise muusika legend Legowelt (NL) ja The Horn Collective, tantsijad Jevgeni Grib (Eesti Rahvusballett), Anna Roberta (Eesti Rahvusballett), Aleksandra Kantola, Carlos Campo Vecino (SP), Maria Solei Järvet ja Tähtvere Tantsukeskuse tantsijad.

Maria ütleb oma muusikavaliku (kuulata saab ka siit) kohta nii: „Mis puudutab suhet liikumise ja muusikaga, siis usun, et me ei loo uusi liigutusi peaaegu et kunagi. Eripära peitub energias ja missioonis, millega ühist liikumissõnavara edastame. Toon näiteks, et kallistus on päeva lõpuks liigutusena üks ja see sama, aga energia inimeste vahel seda tehes loobki erinevuse. Me kõik teame, et hüvastijätu kalli ja taasnägemise embus on kaks eri maailma. Seetõttu on helikujundus suureks abiks ja partneriks tantsija ning koreograafi elus selle nähtamatu maagia edastamisel. Helid ärgitavad meid tundma. Olen inspireeritud liikuma nii muusika kui ka muusikata. See tähendab, et isegi kui saalis, tänaval või laval on vaikus on mu kehamälu täis erinevaid elukogemusi ja rütme, vahel me lihtsalt unustame ära kui võimas playlist meil endal juba olemas on. Seda vägevat mälu, kogemuste ja seoste teemat uurin ma ka balletilavastusega „AJU“.“

Naran Ratan, „Trees etc.“

Terve Naran Ratani album meenutab mulle armumist. Aga toon esile albumi viimase loo, kus on kõik lood tagurpidi ühe tervikuna esitatud. Müstiline sügisene melanhoolia.

CAN, „Vitamin C“

Jaki Liebezeit oli üks erakordne trummar!

(allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)

„Plyve Kacha“ või „Plyve Kacha Po Tysyni“

Painavalt paitav leinalaul. Töötades koos koreograaf Anastasia Krasnoshchokaga Taanis kuulsin esmakordselt seda Ukraina leinaaulu. „Plyve Kacha“ oli osa meie dokumentaal-tantsulavastusest „Flowers Also Cry“, mis võitis 2024. aastal Taani riikliku auhinna European Charlemagne Youth Prize’il. Lavastuse stseenid olid loodud hetkel sõjas olevate naiste kogemuste põhjal ja praegusel tuuril kogutud piletitulu läheb kõik annetuseks. Stseen, kus see laul kõlas, oli lugu emast, kes otsis päevi laastatud sõjaväljal oma poja laipa ning leidis selle mitu kuud hiljem, ta tundis poja ära vaid tema kaelakee järgi, sest keha oli juba deformeerunud. Kahjuks pole seda originaallaulu, mida kasutasime internetist leida, aga siin on üks kaunis versioon sellest.

Moloko, „The Time Is Now“

Sellist gruuvi ja sensuaalsust nagu on selles loos, ei ole ma veel kusagilt mujalt leidnud. Me kõik vajame Molokot ja meeldetuletust, et tõesti aeg on siin ja praegu! Olen sõpradega korduvalt selle loo järgi tantsinud.

Aphex Twin, „#3“

Ambient muusika ja ka puhtalt instrumentaalne muusika on loominguliselt mu liikumisele palju kaasa aidanud, see ei ürita sõnade ega kindla struktuuriga midagi lahti seletada, esile tuua ega üle tähtsustada. Aphex Twin on mu emotsioonide spektrumi osanud toetada nii, et ma ei pea olema oma elu kangelane ega ohver. Saan olla lihtsalt hetkes.

070 Shake, „Cocoon“

Müstiliselt sügav ja nauditavalt agressiivne ürgne biit.

Radiohead, „Reckoner“

Paar aastat tagasi koos vennaga muusikast rääkides taasleidsin enda jaoks Radioheadi. Soovitan kuulata ka Gnarls Barkley live-töötlust samast loost.

Siniviisor, „Lootuse tuli“

Ükspäev mängis meie korteris see lugu ja ma ei tundunud seda bändi ära. Tuli välja, et see on VHK värskete vilistlaste kooslus. Mulle meeldib alati esile tuua kedagi, kes on veel paljudel märkamata jäänud. Kuidas see muutus alates minutist 4.00 mind kaasa haarab!

Baiuca, „Morriña“

Meenutab aega, mil elasin lapsena paar aastat Barcelonas, kus kõik plakustasid tänaval tänavamuusikutele osavalt kaasa rütme, mida ma varem kuulnud polnud. Talviseid töötubasid läbi viies kasutan seda laulu, et energiat ja tempot tõsta ja elurõõmu tuua.

Christophe Zurfluh, „Circular Translation“

Kui mind kutsuti ETA Kompaniile töötuba andma, siis sattus lennukis just see tabav, mõnusalt ringlev ja korduv lugu mu playlist’i. Mida rohkem süveneda ja koreograafiliselt takti lugeda, seda nutikamaks lugu läheb. Kuna mu liikumiskeel on inspireeritud lõpmatusest ja pidevalt spiraalide leidmisest, siis see lugu kõnetab mind vast elu lõpuni.

„Hällilaul/Lullaby“, laulavad Eva Eensaar & Maria Peterson

Me kõik vajame ühte hällilaulu. Minu oma on see. See siin on filmist „1944“. Maria ja Eva kooslus teeb pai.

Bon Iver, „Skinny Love“, „A Take Away Show“

Mulle meeldib selle salvestuse toorus. Hääl murdub ja vahel ei tabata mingeid noote nagu stuudioversioonis. See toob laulule täiesti uue inimliku ja emotsionaalse taseme. Sooviks nende imestega seal koos olla, tundub nagu üks kordumatu elamus.