Toomas Alatalu: see, mis on muule maailmale mõrv, on Venemaa valitsusele kangelastegu!

Vangide vabastamised ja vahetused on etendused, mis järge ei tõota

Neljapäevane teade Venemaa ja USA presidentide otsuse kohta 26 vangi vabastamiseks on praegu kindlasti midagi positiivset olukorras, kus seis Lähis-Idas päev-päevalt üksnes teravneb ja läheneb uuele plahvatusele. Oht seisneb selles, et konflikt laieneb geograafiliselt – Iisraeli igapäevastele rünnakutele Gazas lisandus äsja Jeemeni huuthide rünnak Iisraeli territooriumile, siis väidetav Hezbollah rünnak Golani kõrgendikele, järgnes adressaati silmas pidav vastulöök Beirutile ja Hamasi poliitilise tiiva juhi Haniyeh tapmine Iraani pealinnas Teheranis.

Iisraeli valitsus näitab, et annab vastulöögi kellele iganes, kuid Haniyeh viibis Teheranis ikkagi Iraani valitsuse ametliku külalisena ja kõigil on meeles, et Iisraeli 1. aprilli rünnakule Damaskuses asuva Iraani saatkonna pihta järgnes 13. aprillil esimene massiline vastulöök Iisraeli territooriumi pihta. Tõsi, Teheran informeeris vastulöögi andmise kavatsusest varakult USA-d ja NATO-t, mis aitasid Iisraelil lööki tõrjuda ja see üksteise mõistmine nii-öelda algstaadiumis hoidis ära järgneva eskaleerumise. Raske on uskuda, et ka teisel korral kõik laabub.

Nüüd aga näitasid Vladimir Putin ja Joe Biden, kellest sõltub kõige toimuva talumine Lähis-Idas (Ukrainast rääkimata) hoopis oma uut ja inimlikku palet. Mõlemad käisid lennuväljadel vabastatutel vastas ja Putin sai ka kaadrid sellest, kuidas ta vabastatud illegaalide lastega koos marsib. Need detailid jäävad inimestele meelde.

Vahendajaks Türgi liider

Mõistagi pole mõtet Washingtoni ja Kremli ühisotsust siduda viimaste päevade löökide-vastulöökidega, ent mõtlemisainet ja põhjust mõneks ajaks maharahunemiseks see tõotab küll. Pealegi – vahendaja rollis oli jällegi Türgi ja selle võimekas liider Recep Tayyip Erdoğan.

Seda 70-aastast meest tuleb pidada tõeliseks idamaa võluriks – just Erdoğan on organiseerinud Ukraina ja Venemaa sõjavangide vahetamist, Ukraina-Vene kõnelusi, Vene-ÜRO väetiste lepingu tegemist jne. Tema oli ju ka Gaza relvarahukõneluste algataja ja toetaja Dohas ning kohe kindlasti sõltub Gazas toimuva jätk palju just Türgi hoiakust. Mainiks sedagi, et Türgi pole ju tunnustanud Krimmi kaaperdamist. Tuleb lisada, et Erdoğani-Putini telefonisuhtlusest on avalikkusele teada nii palju, et Putin ootab kannatamatult otsesuhtlust, kuid Erdoğan ei tule ning Putini Türki minek oleks küsitav.

Ent tagasi vangide vahetuse juurde. Suurriigid on seda varemgi teinud, näiteks 1962. aastal Gary Powersi ja Rudolf Abeli vahetamise näol. Nood olid kohe kindlasti figuurid tänaste tegelastega võrreldes.

Seekordse vahetuse puhul on lääne (mängus olid ka Saksamaa ja teised valitsused) liidrite käitumine enamvähem arusaadav ja selgitatav, ent miks Venemaa juht/diktaator järsku nii otsustas, jääb ilmselt igaveseks ainult tema teada. Selles on lõputult palju erinevaid tahke.

Raske on öelda, miks Venemaa vanglatest vabastati teatud-tuntud välismaalastele lisaks just need siseopositsiooni kuuluvad kodanikud.

Seekord Moskva lennuväljal lahti rullitud punane vaip ja auvahtkond koos lubadusega kõigile vabanenuile riiklikud autasud anda tuletasid nende ridade autorile meelde punast vaipa, millega võeti vastu Katari vanglast vabastatud meest, kus nad istusid 2004. aastal Tšetšeenia presidendi Zelimhan Jandarbijevi tapmise eest. Juba toona, kui putinism alles kujunes, oli see, mis muule maailmale mõrv, Venemaa valitsusele kangelastegu! Seda selgituseks Berliini poolt vabastatud Vene tapjamehele, kelle ohvriks langes Saksamaal elanud-redutanud tšetšeen – lääne ja Kremli arusaamad süüst ja vastutusest erinevad kardinaalselt. On jäänud mulje, et kõik Tšetšeeniaga seotu on Putini jaoks midagi isiklikku ning ta ka ei varja seda – kõnealune mõrvar on ainuke vabastatutest, keda Putin on oma esinemistes maininud, kuid kes samas on teiste vabastatutega võrreldes tähtsusetu tegelane.

Raske on öelda, miks Venemaa vanglatest vabastati teatud-tuntud välismaalastele lisaks just need siseopositsiooni kuuluvad kodanikud. Osa neist on mitme kodakondsusega. Kindlasti mõjutas seda rahvusvaheline kampaania iga konkreetse isiku kasuks, ent kõigil ju ei vedanud, sest poliitvange Venemaal jätkub. Kreml andis lennuväljal toimunud vastuvõtuga märku, et tegemist oli vaat, et väikese sõjalise operatsiooniga sõjalise erioperatsiooni raames ja kõik on kangelased, sest kannatasid kodumaa eest. Sestap on tark üle korrata president Bideni sõnad, et toimunud vabastamine pole põhjuseks Putiniga rääkimiseks. Lootkem, et nii see on.