Vene ajaloolane Andrei Zubov: režiim on Kurski all verest tühjaks jooksnud. Augustist sai Putini jaoks lõikuskuu

Vladimir Putini veerand sajandi pikkune valitsemisperiood (arvestades tema peaministriks saamisest) algas elumajade õhkulaskmisega Moskvas ning Volgodonskis ning raketikandjast allveelaeva Kursk hukkumisega Barentsi merel.

„Ta uppus“ – neid Putini poolt 2000. aasta augustis öeldud sõnu mäletab kogu Venemaa. Elumajade plahvatustes hukkusid une pealt kümned rahulikud inimesed. Kurskil abi mitteosutamise tõttu üle saja ohvitseri ning madruse. Ning me ei tea siiani täpselt, kes laskis õhku majad ning miks Kurski ekipaažile appi ei mindud. Võimud vaikivad, nagu oleksid suu vett täis võtnud. Ning enamik venemaalasi teavad, mida see vaikimine tähendab.

Veerand sajandit Putini diktatuuri pole toonud Venemaale ei rahu ega õitsengut. Süütute inimeste surmaga alustades on ta muutunud järkjärgult aina halastamatumaks türanniaks. Ning türannia seaduste järgi peab kodumaal vabaduse alla surunud türann minema vallutama maailma. Gruusia, Süüria, Krimm, Donbass, Liibüa… ning lõpuks täiemahuline sõda rahumeelse Ukraina vastu, mis on läinud Venemaale maksma juba sadu tuhandeid inimelusid -ning kes teab, palju Ukrainale.