NOORTE HÄÄL | Miia Isabel Anipai: vanavanemad võiksid saada tunde, kuidas noori ära kuulata

Unes nähtu kaldub ununema. Unenägu peab kandma erilist emotsionaalset või tugevat sõnumit, et see meiega pikemat aega kaasas käiks ja ei ununeks peale esimest hommikust kohvilonksu.

Unenäo sõnum võib olla nii positiivse kui ka negatiivse kajaga. Nähes unes Eestit, kus tahaksin elada, tekib minus õrn valutunne, sest paraku erineb tegelikkus unenäost. Viivitamatult ihkaksin tänast Eestit parandada, aga kahjuks ei saa me unenägusid muuta. Andes endale aru, et unenäod peegeldavad meie kõige sügavamaid tundmusi, peaksid Eestis toimuma suuremad muutused, et näeksin seda unes rõõmsamates toonides.

Eesti ajalugu on olnud kirev. Meid on surutud matsirahva staatusesse, viidud võõrasse sõtta kui ka kistud lahti oma kodudest, et kaugel maal õigustamata karistust kanda. Need sündmused ei ole ammused. Elame ühiskonnas, kus meie seas on inimesed, kes mitte ei mäleta, vaid on ise elanud Nõukogude okupatsiooni ajal, kui ka noored, kes on kogu oma elu elanud vabas Eestis.